2025. aastaks peaks olema kolmandik bussidest ning 2030. aastaks pea pooled bussidest sellised, mis õhku ei saasta.
Tallinna Linnatranspordi (TLT) analüütik Marius Mets kinnitas Tallinna energiapäeva seminaril, et ettevõttel on huvi tuua liinile ka vesinikbusse. “Oleme seni katsetanud vaid akudega elektribusse, aga huvi ka vesinikubusside katsetamise vastu on olemas,” lausus ta. “Kui mõnelt potentsiaalselt tootjalt on neid võimalik saada, siis me need ka Tallinna toome ja katsetame.”
Kui maksumusest rääkida, siis vesinik ei ole tegelikult ammu enam tulevikuenergia, vaid on olevikuenergia, ütles Mets. “Lihtsalt Eestis ja meie läheduses pole seda kasutatud. Ka teadlikkuse tõstmine on hästi oluline.”
2025. aastaks peaks 31% bussidest olema keskkonnasõbralikud. Aastaks 2030 peaks selliste busside osakaal olema juba 43%.
Mets kinnitas, et TLT pürib eesmärgi suunas siduda nii palju süsihappegaasi, kui ettevõte oma igapäevategemistes toodab. “Samas on kindlasti oluline tõhustada neid energiaallikaid, mida kasutame,” lisas ta. “Energiatõhusus ja energia säästmine on väga oluline. Euroopa on meile igasuguseid eesmärke seadnud ja need vajavad täitmist. Augustis algas esimene periood, mil näiteks riigi hangitud bussidest 31% peaksid olema keskkonnasõbralikud, ja neist omakorda 50% peaks olema nullemissiooni sõidukid.”
Kava paigas
Mets ütles, et selleks on kava juba loodud ja käitumisreeglid paika pandud. “On vaja hankida keskkonnasõbralikke sõidukeid, ja neid me oleme ka hankinud busside näol. Siit on vaja minna edasi null-emissiooni sõidukite poole,” selgitas ta.
Mets rääkis, et sõidukite puhul on seni domineeriv olnud pigem akusse laetav elekter ja vaid vähesel määral vesinik. “Me räägime ka bussimajanduses siiamaani põhiliselt vaid akuelektrist,” lausus ta. “Üks variant on see, et bussid, veoautod ja sellesse kategooriasse kuuluv veerem vajaks riskita üleminekut mitte ainult vesiniku, vaid ka teiste variantide puhul. TLT on huvitatud nii vesinikbussidest kui ka akuelektribussidest, mis tegelikult üksteist täiendavad.”
Piisav kättesaadavus
Metsa sõnul püüab TLT teha aktiivselt koostööd eesmärkide nimel. “Me uurime koostöös vesinikutootjate ja -tarbijate liiduga võimalust luua tervet ahelat vesinikubusside hankimisest kuni nende tankimiseni välja,” selgitas ta. “Kuhu need tanklad tuleksid, on praegu veel tulevikumuusika. Rolli mängib muidugi hind ja saadavus. Lisaks on meil koostöö vesinikuklastriga. Mõtted käivad selle üle, et luua nelja Eesti regiooni baasil bussifirmade ja neid teenindava taristu võrgustik. Hea, kui vesinikku saaks siin tankida ja läheduses ka toota. Aga see on vesiniku-klastri vedada.”
TLT jaoks on oluline, et vesinikku saaks igal ajal piisavalt kätte. “Samamoodi on oluline ka vesiniku kvaliteet ja puhtus,” lisas Mets. “Päris seda ma ei näe, et busside kogu kütusevajadus võiks tulla ainult roheenergiast. Kui see nii oleks, oleks väga hea. Siin tulebki mängu vesiniku teine kasutusviis, seda saaks kasutada energiasalvestina. Et headel aegadel, kui päikeseenergia on saadaval, ja tuulistel aegadel kevadel ja sügisel salvestatakse roheenergiat ja seda on siis võimalik kasutada kehvemal ajal. Vesiniku kasutus tegelikult energiasalvestina on hea asi, kui tahame kasutada aasta ringi taastuvatest allikatest toodetud energiat.”
Tallinna energiapäeval kõneldi kliima- ja energiapoliitikast, rohepöördest ning vesinikukasutusest.
TLT kavatseb osta 200 vesinikubussi
• TLT tahab mõne aasta pärast lisaks elektribussidele tuua linnaliinidele vesinikubussid. EL-i toetusega on kavas rajada ka vesiniku tanklavõrgustik.
• Kui EL-i innovatsioonifondile esitatud taotlus on edukas, võiks vesinikubussid inimesi vedada juba paari aasta pärast. Euroopa innovatsioonifond maksab sõidukite ostusummast 60%.
• Ühe vesinikubussi hind on 600 000-650 000 eurot. TLT tahab soetada kuni 200 vesinikubussi. Lisaks Euroopa toetusele tuleb busside jaoks raha ka ise välja käia.
• Et EL-lt raha taotleda, pidi TLT liituma augustis vesiniku tootjate ja tarbijate liiduga, mille liikmetega plaanitakse koos osaleda fondi taotlusvoorus. Eesmärk on välja arendada rohevesiniku ahel, sealhulgas rajada vesiniku tanklavõrgustik.
• Kui toetusetaotlus peaks olema edukas, teeb TLT enne vesinikubusside riigihanget turu-uuringu, et bussi tehnilised andmed sobiksid kõige paremini Tallinna liinide teenindamiseks.
• TLT soovib muuta kogu Tallinna ühistranspordi aastaks 2035 heitmevabaks. 2025. a ei sõida kava järgi Tallinna tänavatel enam ühtegi diiselbussi.
• Praegu on Tallinna liinidel 200 gaasibussi ning paari järgmise aastaga ostetakse neid veel 150, aga see on ainult vaheetapp.
