Artikli autor (pildil): Mari Tikan, Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna nõunik
Tuleohutuse seaduse muudatused, mis eeldatavasti hakkavad kehtima tulevast aastast, võib laias laastus jagada kuueks: igasse tahkeküttel eluhoonesse tuleb paigaldada vingugaasiandur, küttesüsteemide registrist saab tuleohutusjärelevalvet hõlbustav tööriist, omavalitsused saavad võimaluse kontrollida ehitatava hoone tuleohutusnõuete täitmist ja väljastada lube, erandjuhtudel hakatakse lubama kontrollitud maastikupõletamist, suurhoonete tuleohutuse tagamiseks kaasatakse rohkem eksperte erasektorist ning sisustatakse tuleohutusteenuse mõiste.
Vingugaasiandur igasse taheküttel kodusse
Esimene, elanike seisukohast kõige olulisem muudatus on see, et kui hoones juhtub olema tahkeküttel ahi, pliit või kamin, siis tuleb seaduse uue sõnastuse järgi paigaldada hoonesse vähemalt üks vingugaasiandur. See muudatus puudutab pea 200 tuhandet hoonet üle kogu Eesti ja on seega kõige suurema mõjuga nõue uues seaduses. Kohustusliku suitsuanduri nõue jääb kehtima, mis tähendab, et osades majapidamistes peab alates 1. jaanuarist 2022 olema lisaks suitsuandurile ka vingugaasiandur.
Samas ei kahtle vist keegi vingugaasianduri vajaduses ja selle võimalikus elu päästvas funktsioonis. Tegelikult on vingugaasiandur, nagu ka suitsuandur, alati ka vahva kingitus oma kallitele ja lähedastele. Seadusemuudatuses jäetakse üleminekuajaks rohkem kui aasta, mis jätab inimestele vingugaasianduri ostmiseks ja paigaldamiseks piisavalt aega.
Küttesüsteemide register hõlbustab tuleohutusalast ennetustööd
Teine seadusemuudatus on seotud korstnapühkijate ja pottseppade tegevusega, kes hakkavad kõiki oma töid päästeameti infosüsteemi sisestama. Võrreldes praeguse olukorraga, kus ahju omanikule jäetakse küttekollete puhastamise akt paberil, mida ta peab alles hoidma järgmise akti saamiseni, muutub asjaajamine paberivabaks. Ja kui praegu teavitab korstnapühkija päästeametit ainult ahju puudustest, siis edaspidi hakkab päästjateni jõudma info ka korrasolevatest ahjudest.
Ka pottsepad hakkavad oma ehitatud või parandatud ahjude, pliitide ja kaminate kohta infosüsteemi teavet lisama. Selline elektrooniline andmebaas on kindlasti abiks ka uue elukoha ostjale – lihtsasti saab kontrollida, kas küttekolded on korras või ei. Loodavat andmebaasi saab võrrelda liikluskindlustuse fondi avaliku infosüsteemiga, kus sõiduki liiklusjuhtumite ajalugu näha on.
Omavalitsused saavad võimaluse kontrollida ehitatava hoone tuleohutusnõuete täitmist
Seadusemuudatus annab kohalikele omavalitsustele võimaluse ilma päästeameti kooskõlastuseta väljastada hoonetele ehitus- ja kasutuslubasid, kuid äärmiselt oluline on siin teada, et seadusemuudatusest tulenev õigus kehtib vaid ühepereelamute, abihoonete, suvilate ja muude väikeste ehitiste puhul. See erand ei saa olema kohaliku omavalitsuse kohustus, vaid võimalus – omavalitsus saab otsuse tegemisse alati kaasata ka päästeameti.
Eelpool loetletud hoonete puhul kontrollitakse peamiselt nelja tuleohutusnõuete täitmise aspekti: kas hoonele on päästetehnikaga juurdepääs tagatud, kas hoonel on olemas väline tuletõrje veevõtukoht, kas hoone kaugus teisel krundil asuvast hoonest on vähemalt kaheksa meetrit ja kas hoone küttesüsteem on ohutu. Seda viimast saabki siis ka omavalitsus kontrollida uuest küttesüsteemide registrist. Eelpool loetletud nõuete täitmise kontrolli saab päästeametit kaasamata teha ka kohalik omavalitsus, mis omakorda võimaldab lubasid menetleda ehitusseaduses ettenähtud aja jooksul ega koorma päästeameti ressursse ülemäära. Lisaks on päästeamet valmis kõiki kohalikke omavalitsusi vajadusel koolitama ja nõustama.
Kontrollitud maastikupõletamine hoiab ära suurema kahju
Järgmiseks hüppame kaitseväe ja kaitseliidu harjutusväljadele ning looduskaitsealadele, kus seadusemuudatus võimaldab kontrollitult maastikku põletada. Tundub pöörane – vaba voli metsa põletada! Aga päris nii see siiski pole.
Kui paljud teavad, et nii mõnigi metsa- või maastikupõleng on alguse saanud kaitseväe harjutusväljalt, kus vajaliku õppuse käigus toimunud lõhkeaineplahvatused on maastiku põlema süüdanud? Samas on sellise olukorra ärahoidmine äärmiselt lihtne – ettepõletamine. See tähendab, et õppuse läbiviimiseks vajalik osa maastikust põletatakse enne ära ja hilisemad plahvatused ei saa seda enam põlema panna või takistab ettepõletatud osa tule võimalikku levikut.
Seadusemuudatuse teine pool puudutab looduskaitsealade kontrollitud põletamist. Eestis on paar äärmiselt huvitava ja haruldase kooslusega nõmme, mis on sellisteks kujunenud just seetõttu, et need on kunagi, eelmise sajandi alguses, olnud polügoonid ning seetõttu sagedasti ka põlenud. Selleks, et need aastakümnete jooksul väljakujunenud nõmmed säiliksid, tulebki ka neid aeg-ajalt põletada. Selliste kontrollitud põletamistega tegelevad meie lõuna- ja põhjanaabrid edukalt juba aastaid. Nii et eeskuju on meil olemas.
Tuleohutusnõuete kontrollimisse kaasatakse ka eksperdid erasektorist
Seadusemuudatuse üks punkt puudutab hooneid, kus asuvad kas suuremad bürood, garaažid või tootmis- ja laohooned. Nende hoonete omanikud, keda on Eestis pea 10 tuhat, peavad hakkama üks kord kolme aasta jooksul tellima enda hoonele tuleohutusülevaatuse. See on Eesti tuleohutusmaastikul midagi täiesti uut, sest praegu koostavad osade hoonete omanikud ise kord aastas tuleohutuse enesekontrolli aruande ega pea seda kelleltki tellima.
Nimetatud enesekontrolli aruandeid laekub päästeametile aastas pea 4000 ja nende läbivaatamise ja kontrolliga tegeleb 40 inimest. See teeb 100 aruannet ühe inimese kohta. Ühe aruande läbivaatamine, vajadusel lisainfo küsimine ja sagedasti ka kontrollkäigu tegemine hoonesse, võtab ühel päästeametnikul keskmiselt neli tundi, mis teeb kokku 400 tundi. Võrdluseks, ühes kuus on 720 või 744 tundi, milles tööaega on kokku 160-184 tundi. Lihtne arvutus näitab, et ainuüksi aruannete kontrollimisega tegeledes läheb päästeametnikul aega peaaegu kaks kuud!
Need on needsamad inimesed, kes kontrollivad tuleohutusnõuete täitmist ka meie koolides, lasteaedades ja haiglates ning ettevõtjate enesekontrolli aruandeid läbi vaadates jääb seda aega aastas kahe kuu võrra vähemaks. Seevastu tuleohutuse enesekontrolli aruande asemel kehtestatava tuleohutusülevaatuse viiks eelpool nimetatud hoonetes läbi päästeametist sõltumatu vastava kutse ja pädevusega tuleohutusspetsialist või -ekspert, kes koostab ka vastava ülevaatusaruande ja edastab selle päästeametile, kes ei pea seda omakorda uuesti kontrollima hakkama.
Loodav süsteem võimaldaks tänu tuleohutusspetsialistidele ja –ekspertide lahendada paljud küsimused või probleemid riigi sekkumiseta, vähendaks bürokraatiat ja kiirendaks suurhoonete tuleohutuskontrolli protsessi. Päästeametnik sekkuks ainult siis, kui kontrolli käigus avastatud puudusi ei suudeta kokkulepitud tähtajaks kõrvaldada. Kui aga kõik on korras, peab hoone omanik uue ülevaatuse tellima alles kas kolme või kuue aasta pärast, praeguse ühe aasta asemel. See muidugi ei tähenda, et kahe ülevaatuse vahepeal saab jalad seinale visata. Igaüks meist vastutab tuleohutusnõuete täitmise eest iga päev ning ettevõtete juhid vastutavad nõuete täitmise eest ka oma ettevõtetes.
Teise olulise punktina peavad tuleohutusülevaatust hakkama korraldama ka need hoonete omanikud, kellel seni pole olnud mingit kohustust päästeametile enda objekti tuleohutuse seisukorrast teada anda. Kohustuse selline laiendamine on tingitud ühest küljest päästestatistikast, mis näitab, et suurtes hoonetes on meil aastas pea 200 tulekahju, mille kahjusummad võivad ulatuda miljonitesse eurodesse ja teisalt eespool selgitatud asjaolust, et meie päästeametnikud ei pruugi ise regulaarselt kõigisse neisse hoonetesse jõuda, sest ressursse peab jaguma ka meie ühiskonna nõrgemate liikmete kaitsmiseks, kes ise tuleohutuse heaks midagi teha ei saa. Ka siin tooksid erasektoris tegutsevad tuleohutuse eksperdid vajaliku info päästeametisse, võimaldades seeläbi päästeressursse otstarbekamalt kasutada.
Tõstame tuleohutusteenuse kvaliteeti
Ja olemegi jõudnud viimase suurema muudatuseni, milleks on tuleohutusteenuse mõiste sissetoomine seadusesse ja sellele sisu andmine. Ehkki see mõiste või sarnane mõiste on kõnekeeles olnud käibel juba varem, pole see saanud seaduses jõudu. Tuleohutusteenuseks loetakse kõiki tegevusi, mis on seotud tuleohutuse suurendamisega ja tuleohutusteenust saab osutada vaid tuleohutusspetsialist või tuleohutusekspert.
Lisaks saame edaspidi olla kindlad, et sellise teenuse kvaliteet tõuseb, sest teenuse osutajaks ei saa enam olla n.ö mees metsast. Niisiis tuleb tulevikus tuleohutusteenust ostes olla veendunud, et selle pakkujal on vajalik kvalifikatsioon. Kutsekoja kodulehelt leiab kõigi tuleohutusspetsialistide ja -ekspertide kutsetunnistused ning vajalikud pädevused – soovitan kindlasti seda nimekirja vaadata.
Tuleohutus on meie kõigi ühine asi ja vaid koostöös loome turvalisust. Võtame ise vastutuse ja käitume ohutult!
* Tuleohutuse seaduse muutmise eelnõu kiitis Vabariigi Valitsus heaks 12. detsembril 2019, hetkel menetleb seaduseelnõu Riigikogu. Kõik eelnõus esitatud muudatused hakkaksid kehtima 1. jaanuarist 2021. aastal, välja arvatud vingugaasianduri paigaldamise kohustus, mis jõustuks 1. jaanuarist 2022.
