Paljude tuhastatute maised jäänused ei jõua kalmistule, vaid hoitakse kas kodus või puistatakse loodusesse. Riik selles probleemi ei näe, kuid kirik peab lahkunu matmist kalmistule oluliseks osa leinaprotsessist.
Tänapäeval valivad üha rohkem inimesi tuhastamise traditsioonilise matmise asemel. Statistikaameti andmetel on tuhastamiste arv Eestis viimastel aastatel kasvanud ligi 10% võrra.
Tuhastamine annab lähedastele rohkem vabadust otsustada, mida lahkunu maiste jäänustega peale hakata. Mõned inimesed valivad kodus hoidmise, teised aga puistavad need loodusesse.
Riik ei näe selles probleemi, kuna tuhastamine on seaduslik ja ei ole keskkonnale kahjulik. Siiski on kirik seisukohal, et lahkunu koht on kalmistul. Kiriku hinnangul on lähedase matmine oluline osa leinaprotsessist, kuna see aitab lähedastel lahkunut meenutada ja leinaga toime tulla.
Tuhastatute jäänuste koht on isiklik otsus, millel ei ole ühtset vastust. Mõned inimesed leiavad, et lahkunu maised jäänused peaksid olema talle lähedaste inimeste juures, teised aga usuvad, et lahkunu hing elab edasi ja tema maised jäänused pole enam olulised.
Lisainfo:
- Eestis on kaks kalmistut, kus on spetsiaalsed alad tuhastatud jäänuste matmiseks.
- Mõned inimesed usuvad, et tuhastatud jäänused võivad olla ohtlikud, kui neid ei käidelda õigesti.
- Tuhastatud jäänuste puistamine loodusesse võib olla seadusega keelatud.
- Riik võiks pakkuda rohkem teavet tuhastamise ja tuhastatud jäänuste matmise kohta.
- Kirik võiks olla avatum tuhastatud jäänuste matmise suhtes.
- Inimesed võiksid rohkem mõelda sellele, mida nad lahkunu maiste jäänustega peale hakkavad.
