Ukrainal võib Trumpi tagasivalimisega ees oodata USA toetuse märkimisväärne vähenemine, mis võib avaldada olulist mõju sõjale Venemaaga.
Valitud president Trump ja tema asepresidendikandidaat JD Vance on kogu kampaania vältel väljendanud kahtlusi USA pikaajalise pühendumise osas Kiievile, pidades Ukraina toetamist liiga koormavaks. Samuti on Trump vihjanud, et USA võiks hakata Ukrainat survestama vaherahu sõlmimiseks Venemaaga, vahendab CNN.
Trumpi võit saabub keerulisel ajal, kui Venemaa on Donbassis saavutanud edu, eesmärgiga piirkond täielikult vallutada. Ukraina vägede ülemjuhataja Oleksandr Sõrski kinnitas Telegrami vahendusel, et olukord rindel on jätkuvalt keeruline ja nõuab pidevat ressursside uuendamist.
Samuti on märke, et Venemaa tugevdab oma vägesid Põhja-Korea sõduritega, keda on Kurski piirkonda paigutatud kuni 10 000. USA ametnikud hoiatasid, et nad võivad peagi Ukrainas lahingutesse astuda.
Bideni administratsioon on andnud Ukrainale kümneid miljardeid dollareid relvade ja eelarvetoetuse näol ning püüab Kiievile enne Trumpi ametisse astumist pakkuda võimalikult suurt tuge.
Trumpil on olnud keeruline ajalugu Ukraina president Volodõmõr Zelenskiga, kellelt ta varem nõudis poliitiliste rivaalide suhtes uurimise alustamist USA sõjalise abi suurendamise nimel, mis viis Trumpi esimese tagandamiseni 2019. aastal.
Kuigi Zelenski õnnitles Trumpi ja kinnitas jätkuvat huvi kahepoolsete suhete arendamiseks, on ta siiski ettevaatlik USA toetuse võimaliku vähenemise suhtes.
Trump on korduvalt väitnud, et sõda Venemaa ja Ukraina vahel poleks tema ametiajal üldse alanud ning lubanud konflikti kiiresti lõpetada, mõnikord isegi väites, et suudaks seda teha enne ametisse asumist. Ta on viidanud, et sõja vältimiseks oleks olnud parem teha “isegi halb kokkulepe”, ja märkis, et läbirääkimised peaksid pakkuma kasu mõlemale poolele.
Zelenski kinnitab, et Ukraina on avatud läbirääkimistele, kuid need peavad toimuma “jõupositsioonilt”. Septembris kohtus ta Trumpiga, et arutada võimalusi tugevdada Ukraina ja USA strateegilist partnerlust ning sõja lõpetamise plaani.
Samas teadvustab Zelenski, et USA toetuse vähenemine muudaks sõja võitmise raskemaks. Ta rõhutas, et “Ameerika tõeline soov see sõda lõpetada on kriitilise tähtsusega”.
USA ja tema liitlased on hakanud otsima võimalusi, kuidas muuta Ukraina toetus „Trumpi-kindlaks“. NATO on alustanud missiooni, mis koordineerib Ukraina sõjavarustuse ja väljaõppe tarnimist, mida on seni juhtinud USA, ning Bideni administratsioon andis G7 rahastatavale Ukraina abipaketile olulise panuse.
