Trump pehmendab omaenda lööki

Hetkel mõjutab finantsturgude liikumist kõige enam Ühendriikide presidendi välja kuulutatud imporditollide kava, mis osutus selgelt halvemaks, kui turuosalised olid eeldanud. Kui kava jõustub täies mahus, siis kerkib USA kaalutud keskmine imporditariif seniselt paarilt protsendilt kuni 25 protsendini, mis oleks kõrgeim tase alates eelmise sajandi algusest. Nii radikaalne muutus tähendab vabakaubanduse põhimõtete hülgamist ja soovi globaalsed tarneahelad põhjalikult ümber kujundada.

Tariifid suurendavad Ühendriikides majanduslanguse ohtu, jahutades märgatavalt ka globaalset kasvu. Aktsiaturg on uudisele reageerinud järsu langusega. Lisaks võtsid suuna alla ka USA riigivõlakirjade hinnad ja dollari kurss. Turgude hinnang uuele kaubanduspoliitikale oli nii karm, et Trump on asunud leevendama omaenda lööki. Lähiaja väljavaade sõltub suuresti sellest, mis ulatuses on Trump valmis tollide osas kompromisse tegema ja kas USA suudab majanduslangust vältida.

Trump ajas turu paanikasse. Üleilmne aktsiaturg võttis USA vedamisel suuna alla juba märtsis, peegeldades plaanitavate tariifidega seotud ebakindlust ja märke Ühendriikide majanduse aeglustumisest. Nüüd näeme, et see oli vaid tühine eelmäng aadrilaskmisele, mis järgnes 2. aprilli tariifišokile. Kuna tariifid osutusid palju suuremaks, kui investorid olid arvestanud, vallandus aktsiaturul paaniline müügilaine, mis levis Ühendriikidest kiiresti üle maailma.

Pärast esialgset vabalangust on turg veidi rahunenud, hellitades lootust, et tariifide suuruse üle on võimalik Trumpiga läbi rääkida. Ja lootust paistab olevat, sest tänaseks on Trump pannud riigipõhised tariifid 90-ks päevaks pausile ja teinud mitmeid teisi leevendusi, sisuliselt avades ukse läbirääkimistele. USA administratsioon on arusaamisele, et algne tariifikava põhjustaks tõsise kriisi, kus Ühendriigid oleks samuti kannatajate seas.

Kõige kõrgemad tariifid tabasid Aasia riike. Trumpi üks eesmärke on vähendada USA kaubandusdefitsiiti, motiveerides tootmist Ühendriikidesse tagasi kolima. Kaupade üleilmne vaba liikumine võimaldab neid üldiselt toota seal, kus see on parasjagu kõige efektiivsem nii materjalide, tööjõu kui ka energia osas. Tänu aastakümneid püsinud madalatele kaubanduspiirangutele on mitmed tööjõumahukad tootmisharud liikunud Aasia riikidesse, kus on leidunud ohtralt odavat tööjõudu. Nii on kujunenud sealsest piirkonnast üleilmne tööstussõlm.

USA-l on nende riikidega enamasti suur kaubavahetuse puudujääk, mis tähendas Trumpi meeskonna arvutusmetoodika alusel kõrge tollitariifi kehtestamise vajadust. Kavandatud USA tollid põhjustaks tõsiseid raskusi eelkõige väiksematele Aasia riikidele, kuid Trumpi jaoks tundub kõige suurem probleem olevat ikkagi Hiina.  

Ühendriigid on ise tollisõja suurimate kaotajate seas. Arvestades seda, kui kõrgele võib USA kaalutud keskmine imporditariif uue kaubanduspoliitika korral tõusta, on selge, et sealse tarbija jaoks paljud kaubad hüppeliselt kallinevad ja inflatsioon kiireneb. Isegi kui seni imporditud kaupade tootmine hakkab tollide vältimiseks kolima Ühendriikidesse, võib piisavate mahtude saavutamine võtta aastaid ja kõrge tööjõukulu tõttu ei pruugi see ikkagi anda soovitud efekti.

Uue kaubanduspoliitika mõju vähemalt esialgu Trumpi ei rõõmusta. Lühiajalises vaates on eeldatavalt tagajärjeks negatiivne pakkumisšokk ning stagflatsioon, mis sisaldab madala lisandväärtusega tootmise osatähtsuse tõusu, kõrgemat inflatsiooni ja aeglasemat majanduskasvu. Uue tariifipoliitikaga kaasnevat lööki majandusele peaks pehmendama investeeringute kasv ja Föderaalreservi intressimäärade kärped, kuid Ühendriikide majanduse lähiaastate kasvuväljavaated pigem nõrgenevad.

Euroopa võib pääseda üpris kergelt. Siinse regiooni tootjad püüavad USA-suunalise ekspordi languse korral suurendada müüki koduturul ja leida uusi eksporditurge. Seega võib tollide mõjul tekkida positiivne pakkumisšokk, mis koduturul hoopis langetab kauba hinda. Sellises olukorras on veelgi olulisem, et Euroopa stimuleeriks oma majandust jõulisemalt, seda nii eelarvekulude kui ka rahanduspoliitika kaudu. Kui Euroopas tekib tootmisvõimsuste ajutine ülejääk, siis on võimalik majandust ergutada, ilma et tuleks karta inflatsiooni kiirenemist.

Kuidas kaubanduspartnerid reageerivad? Laias plaanis näib USA kaubanduspartneritel olevat kaks teed. Esimene variant on kehtestada omapoolsed tariifid USA kaupadele ja seeläbi survestada Ühendriike järeleandmisi tegema. See on ohtlik tee ja võib lõppeda tõsise kaubandussõjaga. Teine variant on püüda Trumpi meeskonnaga läbi rääkida ja saavutada võimalikult soodne kompromiss. Näiteks Hiina katsetas esimese variandiga, mis viis absurdsete tariifinumbriteni mõlemalt poolelt, samal ajal kui kõigi teiste riikide tollid pandi pausile. Eeldatavalt on siiski jäetud uks lahti võimalikeks kokkulepeteks.

Trumpil tuleb arvestada oma valijatega. Kui USA keskmise tarbija ostujõud peaks järsult kahanema, siis võivad vabariiklased kaotada valijate tekkiva pahameele tõttu kontrolli Kongressi üle juba järgmistel vahevalimistel, mis toimuvad pooleteise aasta pärast. See suurendab veelgi võimalust, et Trump kaalub tõsisemalt tariifisõja mõjusid USA tarbija rahakotile ja jätab kaubanduspartneritele rohkem kauplemisruumi.

Tähtis on säilitada rahu. Tariifišokk põhjustas üleilmse aktsiaturu kukkumise ja arusaadavalt on praegu turul domineerivaks emotsiooniks hirm. Väga keeruline on hinnata uue tariifipoliitika mõju majandusele, sest tegelikult pole selge, milliseks tariifimäärad lõpuks kujunevad. Tõenäoliselt püsib turul kõrge volatiilsus veel mõnda aega. Sellises olukorras on mõistlik ignoreerida lühiajalisi kõikumisi ning kujundada rahulik pikaajaline vaade.

Üleilmsed makronäitajad on endiselt neutraalsed, kuid erinevad ettevõtete ja tarbijate kindlustunde indikaatorid viitavad majandusaktiivsuse langusele. Turg tegeleb lähiaasta kasvuprognooside ümberhindamisega ja senine langus ei pruugi tähendada põhja saavutamist. Hetkel peame mõistlikuks hoida aktsiariski tavapärasest madalamal, oodates tariifisõja suundumuste ja makropildi selginemist. Veidi kaugemale vaadates lähtume eeldusest, et aasta teises pooles majanduse turbulents ja turgude volatiilsus taandub ning väljavaated paranevad.

Allikas SEB

Loe teisi artiikleid SIIT