USA president Donald Trump tegi neljapäeva hilisõhtul avalduse, milles ähvardas lasta USA relvajõududel hävitada Iraani kriitilise tähtsusega infrastruktuuri, sealhulgas sillad ja elektrijaamad. Tegemist on järjekordse terava sõnavõtuga, mis on tekitanud rahvusvahelist muret ning toonud kaasa õigusekspertide hoiatuse võimalike sõjakuritegude kohta.
Trump kirjutas sotsiaalmeedias, et USA sõjavägi ei ole veel alustanud Iraanis „allesjäänu hävitamist“, viidates võimalikule järgmisele sammule, milleks oleks infrastruktuuri sihikule võtmine. Ta lisas, et esmalt võidakse rünnata sildu ja seejärel elektrijaamu. Oma sõnumis rõhutas ta, et Iraani juhtkond „teab, mida tuleb teha“ ning peab tema sõnul tegutsema kiiresti.
Juba päev varem, kolmapäeval televisioonis peetud kõnes, viitas Trump võimalusele, et konflikt võib veelgi eskaleeruda, kui Iraan ei nõustu Washingtoni tingimustega. Ta nimetas ühe võimalusena rünnakuid Iraani energia- ja naftataristule ning lubas, et USA võib lähinädalatel tegutseda äärmiselt jõuliselt. Oma sõnavõtus kasutas ta ka tugevat retoorikat, öeldes, et Iraan „viiakse tagasi kiviaega“.
Kuigi Trump kinnitas, et USA on oma eesmärkide saavutamisele lähedal, ei andnud ta selget ajakava sõjategevuse lõpetamiseks. Samuti on tema varasemad väljaütlemised olnud vastuolulised, sisaldades erinevaid tähtaegu ja eesmärke, mis on suurendanud ebakindlust nii rahvusvahelisel areenil kui ka finantsturgudel.
Praegune konflikt sai alguse 28. veebruaril, kui USA ja Iisrael alustasid rünnakuid Iraani vastu. Vastuseks korraldas Teheran omapoolseid rünnakuid Iisraeli ning Pärsia lahe piirkonnas asuvate USA sõjaliste objektide pihta. Konflikt on kaasa toonud ulatuslikke inimkaotusi ja sundinud miljoneid inimesi oma kodudest lahkuma.
Lisaks humanitaarkriisile on sõjategevus mõjutanud tugevalt ka maailmamajandust, tõstes naftahindu ja põhjustades kõikumisi globaalsetel turgudel. Trumpi vahelduvad ja sageli ebamäärased sõnumid ei ole aidanud pingeid leevendada, vaid on pigem süvendanud muret võimalike uute rünnakute pärast.
Neljapäeval avaldas rühm USA rahvusvahelise õiguse eksperte avaliku kirja, milles hoiatati, et sellised rünnakud võivad rikkuda rahvusvahelist humanitaarõigust ja kvalifitseeruda sõjakuritegudeks. Ekspertide sõnul keelavad 1949. aasta Genfi konventsioonid otseselt rünnakud tsiviilobjektide vastu, sealhulgas infrastruktuurile, mis on elutähtis tsiviilelanikkonna jaoks.
Õigusteadlased rõhutasid, et sõjalistes konfliktides tuleb selgelt eristada sõjalisi sihtmärke ja tsiviilobjekte ning viimaste ründamine on rahvusvahelise õiguse järgi keelatud. Sellest tulenevalt võivad võimalikud rünnakud sildadele, elektrijaamadele ja muule tsiviiltaristule kaasa tuua tõsised õiguslikud tagajärjed.
Kogu olukord jätkab eskaleerumise märke ning rahvusvaheline kogukond jälgib arenguid kasvava murega.
Loe teisi uudiseid SIIT
