Kauba- ja reisijatevedajaid ühendavad organisatsioonid, ettevõtted ning kütusesektori esindajad esitasid riigiasutustele ühispöördumise, milles paluvad kiireid lahendusi diislikütuse erakordse hinnatõusuga kaasnevate mõjude tasandamiseks. Hinnatõusu piiramiseks ning konkurentsivõime säilitamiseks tuleb riigil võtta ette kiired sammud, mida paljud teised riigid on juba otsustanud või vähemalt arutelusse võtnud.
Eesti suurimaid rahvusvahelisi kaubavedajaid ühendavad esindusorganisatsioonid Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon (ERAA) ja Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon (ELEA), peamiselt Eesti siseriiklikule kauba- ja reisijateveole keskendunud ettevõtjaid esindav Autoettevõtete Liit (AL) ning kütusesektori esindusorganisatsioon Eesti Õliühing (ÕÜ) pöördusid reedel Vabariigi Valitsuse, Riigikogu majandus- ja rahanduskomisjoni ning asjaga seotud ministeeriumite poole ühisavaldusega.
Avalduses palutakse Ukraine sõja ja majandussanktsioonide valguses riigilt kiireid lahendusi, kuna valdavalt ettevõtluses kasutatava diislikütuse rekordhinnad ähvardavad veelgi kergitada inflatsioonimäära, löögi alla võivad sattuda tuhanded töökohad veonduses ning väheneb Eesti ettevõtete konkurentsivõime, mille tulemuseks on majanduse kokku tõmbumine.
„Lisaks sellele, et kõrgetel kütusehindadel on märkimisväärne negatiivne mõju veondussektorile, toob see kaasa ka kõikide kaupade ja teenuste hinnatõusu. Seda hakkavad valusalt tundma eelkõige Eesti inimesed, kelle reaalne ostujõud väheneb. Rääkimata muidugi kõrgetest hindadest tanklates,“ selgitas Eesti Logistika ja Ekspedeerijate Assotsiatsiooni (ELEA) juhatuse liige Herkki Kitsing.
„Valitsuses toimuvad praegu lisaeelarve läbirääkimised ning kindlasti peaks sinna alla kuuluma ka aktsiismäära langetamine. Ukrainas toimuva sõja ja majandussanktsioonide tõttu on valdav enamus Euroopa Liidu riikidest täna seda teemat arutamas. Paljud riigid on otsuse juba teinud, näiteks Rootsi ja Poola, kes langetasid aktsiisimäära erakorraliselt Euroopa Liidu miinimummäärani ehk 33 senti/liitri kohta diiselkütuse aktsiisi puhul. Eestis kehtib praegu aktsiis 37,2 senti/liitri kohta,“ selgitas Kitsing.
Ühisavalduses pakutakse välja kaks lahendust:
1. Diislikütuse aktsiisimäära ajutine langetamine tasemele 33 senti/liitri kohta. Ajutine langetus võiks kehtida vähemalt 30. septembrini, võimalusega vajadusel pikendada aktsiisilangetuse tähtaega juhul, kui väliskeskkond seda nõuab.
2. Aktsiisitagastuse süsteemi kehtestamine ja võimaldamine veoettevõtetele. Selleks, et hoida veohinnad tasemel, mis ei mõjutaks liigselt üldist hinnataset, majandusaktiivsust ja võimaldaks konkurentsivõimeliselt sektoril edasi tegutseda on mõistlik lisaks aktsiisilangetusele kaaluda ka veoettevõtetele aktsiisitagastuse skeemi rakendamist. Paljudes ELi riikides on analoogne lahendus kasutusel, et hoida kontrolli all veoteenuse hindasid läbi ettevõtete reaalse kütuse maksumuse vähendamise.
Herkki Kitsing lisas, et kindlasti on tegemist vägagi ajakriitilise küsimusega, sest võrreldes teiste riikidega on Eestis probleem veelgi akuutsem. „Eesti veondussektoris on olnud teistest rohkem otsest sidet Venemaa ja Valgevene turgudega ning sanktsioonide tõttu on osade ettevõtete tegevus päevapealt lõppenud. “
