Sel aastal tõusis trahvimäär seniselt neljalt eurolt kaheksale, mille tulemusel laekus liiklusrikkumiste eest riigikassasse aasta esimese kuuga rekordilised miljon eurot.
„Inimestele tuleb üllatusena, et trahvimäärad on tõusnud. Reaalsusesse jõuab see alles siis, kui numbrit paberil nähakse,“ tõdes Maalehele politseikolonelleitnant Sirle Loigo.
Kui eelmise aasta jaanuaris registreeris politsei 6605 liiklusrikkumist, sealhulgas 257 joobes juhti ja 1509 kiiruseületajat, siis tänavu jaanuaris kasvas rikkumiste arv 7270-ni. Joobes juhte tabati vaid paarkümmend rohkem kui aasta varem, kuid kiiruseületajate arv hüppas 2248-ni – see on 739 rohkem kui mullu.
Politsei määras tänavu jaanuaris liiklusrikkumiste eest trahve kokku 1 070 328 euro ulatuses. Sellest moodustasid:
- 682 564 eurot tavalised trahvid,
- 387 764 eurot lühimenetluses määratud mõjutustrahvid.
Kiiruseületajad moodustasid suurima osa trahvisummast – kokku pidid nad tasuma 472 488 eurot. Kiiruseületamise eest määrati keskmiselt 350-eurone trahv ning lühimenetluses 114-eurone mõjutustrahv.
Joobes juhid pidid tasuma trahve kokku 89 288 euro eest, kusjuures keskmine trahv oli 819 eurot. Turvavarustuse mittekasutajatele määrati trahve kogusummas 25 544 eurot.
Võrreldes eelmise aasta jaanuariga:
- Kiiruseületajate keskmine trahv tõusis 168 euro võrra, mõjutustrahv 34 euro võrra.
- Joobes juhtimise eest määratud keskmine trahv kasvas 370 euro võrra.
Siiski ei usu Loigo, et trahvimäärade tõus hakkab liikluspildile koheselt positiivselt mõju avaldama – tema sõnul võib muutusi märgata alles umbes aasta pärast.
