Valitsus kinnitas aasta alguses uue tegevusprogrammi aastateks 2024-2027, milles kajastuvad ka valitsuse prioriteedid Sotsiaalministeeriumi valdkondades. Sellele lisaks on meie tööplaanis Eesti jaoks olulisi väljakutseid märkimisväärselt palju. Järgnevalt tutvustame valikut tähtsamatest teemadest.
1. Tervishoiusüsteem 2040 arengusuunad ja rahastamine
See on Sotsiaalministeeriumi jaoks üks suurematest, olulisematest väljakutsetest, sest praegune Tervisekassa puudujäägi katmine reservide arvelt on plaaster, mida jätkub vaid paariks aastaks. Põhjuseid on siin mitmeid, rahvastiku vananemine nende hulgas. Et nad on teada, ei vähenda nende mõjukust.
Ettepanekuteni tervishoiu arengusuuna, rahastamismudeli ja tõhustamisvõimaluste osas peame jõudma suve alguseks.
2. Sotsiaal- ja tervisevaldkondade integreerimine
Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve on suur, pea 40% riigieelarvest, ent nii raha kui töökäte mõttes on vaja, et suudaksime tervishoiu ja sotsiaalsüsteemi teenuseid senisest ühtsemalt korraldada. Meie ministrid Riina Sikkut ja Signe Riisalo viivad valitsusse analüüsi ja ettepanekud, kuidas sotsiaal- ja tervisevaldkondade integratsiooni piirkondlikul tasandil korraldada ja rahastada. Rohkem saab selle kohta lugeda uudiskirja artiklist “Anneli Taal: “Vajame tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi integreerimist”
Tõhusama rahakasutuse kõrval näeme, et valdkondade koostöös on võimalik luua sujuvamad teenused. Jätkame seetõttu ettevalmistusi, et paari aasta pärast võiks rehabilitatsiooniteenused olla inimestele kättesaadavad liigse bürokraatiata. Kevadel saadame sidusrühmadele arvamuse andmiseks ettepanekud õiguslikeks muudatusteks, mis integreerivad rehabilitatsiooni tihedamalt tervishoiuga.
Tänavu alustasime ka ettevalmistustega, et abivahendite ja meditsiiniseadmete saamine ning hüvitamine oleks tulevikus üks tervik. Et nende hüvitamistingimused on inimese jaoks ühtlustatud ning rahastussüsteem on arstide, tervishoiuspetsialistide, ettevõtete ja riigi jaoks senisest terviklikum. Väljatöötamiskavatsuse avaliku kooskõlastamiseni plaanime jõuda suvel, huvigruppide kaasamine algab juba varem.
3. Vähem alkoholi + tervislikum söök ja jook
Kasvav alkoholitarbimine mõjutab meie tööjõuturgu, ettevõtteid, riigi kulusid, tervena elatud aastaid, tervishoiusüsteemi, liiga paljusid peresid ja neis kasvavaid lapsi. Valitsuse tegevusprogramm näeb ette, et alkoholitarvitamise vähendamise arengusuunad aastateks 2025-2035 tutvustab terviseminister valitsusele tänavu mais. Tervemad inimesed tähendavad ka tugevamat majandust.
Meie tänavuses tööplaanis on olulisel kohal ka toitumine. Töötame selle nimel, et sõlmida ettevõtjatega vabatahtlik koostöölepe lisatud suhkrute, soola ja küllastunud rasvhapete vähendamiseks toiduainetes. Kavas on välja töötada ka uued toitumise ja liikumise arengusuunad ning uue rahvatervishoiu seaduse alusel uued toitumisnõuded haridus- ja sotsiaalasutustele ning haiglatele, et pakkuda lastele, sotsiaalasutuste klientidele ja haiglate patsientidele tasakaalustatumat toitu.
4. Lastekaitse korrastamine
Jätkame lastekaitsesüsteemi korrastamise II etapiga: 2025. aasta lõpuks esitame avalikkusele konsulteerimiseks lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muudatused, millega täpsustame lapse ja pere abistamisega tegelevate osapoolte, sh näiteks lapse esindaja või kohtutäituri rolle. Lastekaitsesüsteemi korrastamisega I etapiga jõudsime lõpusirgele eelmise aasta lõpus. Riigikogu kiitis siis heaks seadusemuudatused, mille eesmärk on märgata varakult abivajavaid lapsi, parandada eri valdkondade koostööd ning tagada jätkusuutlik tugisüsteem hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele.
Lisaks, tänavu veebruarist hakkame aga kohalikes omavalitsustes katsetama mitmetes riikides häid tulemusi näidanud juhtumikorralduse mudelit „Turvalisuse märgid” (inglise keeles Signs of Safety). Lapse ja pere kaasamine partnerina on selle mudeli kese ning just selline lähenemine aitab luua lahendusi, mis on avatud ja läbipaistvad ja suunatud eelkõige perede endi võimekuste tugevdamisele. Head meelt teeb kohalike omavalitsuste suur huvi mudeli vastu.
5. Toimetulekupoliitika ajakohastamine, sündimuse ja perepoliitika debatist lahendusettepanekuteni
Toimetulekutoetuste maksmise saab automatiseerimise abil muuta märgatavalt kiiremaks ja vähem bürokraatiat nõudvaks teenuseks. Uuendatud elatusmiinimumi metoodika esitamise tähtaeg on sel sügisel.
Sündimus ja perepoliitika on kindlasti osa 2025. aasta olulisi märksõnu. Sotsiaalministeerium on teadlastelt tellinud erinevaid uuringuid ja analüüse Eesti perepoliitika meetmete ning olukorra kohta. Nende põhjal on valmimas tervikanalüüs, mis keskendub kehtiva perepoliitika süsteemi eesmärgipärasusele, kaardistab peamised probleemkohad ja pakub välja soovitused süsteemi täiustamiseks.
6. Patsiendi elulõpu tahteavaldus
Kevadeks plaanime jõuda valitsusse patsiendi elulõpu tahteavalduse eelnõuga. See on väga oodatud, ent tundlik ja nüansirikas teema, mida sotsiaalministeeriumi nõunik-peakaplan Katri Aaslav-Tepandi on avanud selles artiklis: Katri Aaslav-Tepandi: aeg antud elada, aeg antud surra | Sotsiaalministeerium . Loe lisa ka viimatistest muudatustest eelnõu koostamisel Täienenud patsiendi elulõpu tahteavalduse eelnõu rõhutab autonoomiat ja enesemääramist | Sotsiaalministeerium
7. Põnevad arengud e-tervises
Värske valitsuse tegevusprogramm näeb ette, et terviseminister viib valitsusse analüüsi ja ettepanekud terviseandmete väärindamiseks. Veel enne seda, lähiajal on kavas kinnitada Eesti e-tervise strateegia, mis on valminud tihedas koostöös partneritega ülikoolidest, tervishoiu- ja IT-sektorist.
