„Töötute arv teises kvartalis küll mõnevõrra kasvas, kuid viimastel aastatel üldiselt on see olnud siiski kahanemistrendis ning võrdlemisi väike,“ ütles statistikaameti juhtivanalüütik Katriin Põlluäär. Statistikaameti andmetel oli tänavu teises kvartalis tööjõus osalemise määr 73,1%, tööhõive määr 68,8% ja töötuse määr 5,8%.
Teises kvartalis oli töötuid 41 700, mida on 5600 võrra vähem kui aasta tagasi, kuid 2100 võrra rohkem kui tänavu esimeses kvartalis. Töötuid mehi oli 23 700 ja naisi 18 000.
Pikaajalisi ehk üle aasta tööta olnud inimesi oli teises kvartalis 9000. „See on üle hulga aja üks väiksemaid näitajaid. Viimati oli pikaajaliste töötute arv nii tagasihoidlik pandeemia alguses 2020. aasta teises kvartalis,“ kommenteeris Põlluäär.
Hõivatuid oli tänavu teises kvartalis 673 500 ehk 31 600 võrra rohkem kui mullu samal ajal. Hõivatutest 337 100 olid mehed ja 336 400 naised. Veerand hõivatutest töötab avalikus sektoris (24%), suurem osa (76%) aga erasektoris.
Täistööajaga töötas 84,8% hõivatutest, ülejäänud osaajaga. Vaeghõivatuid ehk neid osaajaga töötajaid, kes soovivad töötada rohkem ja on valmis lisatööd kahe nädala jooksul vastu võtma, oli teises kvartalis 6800.
Mitteaktiivseid inimesi oli aasta teises kvartalis 263 200, neist mehi 116 400 ja naisi 146 800. Peamised mitteaktiivsuse põhjused olid pensioniiga, õpingud ja haigused või vigastused.
„Mitteaktiivsete inimeste arv on kahanenud võrreldes nii eelmise kvartali kui ka eelmise aasta sama ajaga. Mitteaktiivsete seas oli 157 100 eestlast ja 106 100 mitte-eestlast,“ lisas Põlluäär.
Töötuse määr näitab, kui suur osa majanduslikult aktiivsest rahvastikust ehk tööjõust on töötud. Tööhõive määr on tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastaste hulgas. Tööjõus osalemise määr on tööjõu osatähtsus 15–74-aastaste hulgas.
Hinnangud põhinevad tööjõu-uuringu andmetel, mida statistikaamet korraldab 1995. aastast. Igas kvartalis osaleb uuringus 5000 inimest. Uuringu avaliku huvi peamine esindaja on sotsiaalministeerium, kelle tellimusel statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib. Euroopa sotsiaalstatistika integreeritud raammääruse (IESS) nõuete tõttu on alates 2021. aastast Eesti tööjõu-uuringul uus metoodika.
Statistikas ei kajastu Ukraina sõjapõgenikud. Rohkem statistikat Eesti tööturul olevate ukrainlaste kohta leiab kiirstatistika valdkonnalehelt.
