“Viimaste aastate kogemus näitab selgelt, et ainuõige on koguda headel aegadel sihtfondidesse vahendeid, et töötuse kasvades olla valmis ootamatusteks ja osutada tööturu teenuseid ning maksta toetusi,” tõdes tervise- ja tööminister Tanel Kiik. “Suutsime COVID-19 kriisi ajal ennetada massilisi koondamisi ja ettevõtete pankrotte tänu sellele, et töötukassa kogutud reservide abil oli võimalik luua kiiresti tööturuolukorrale vastavaid palgatoetuse meetmeid.”
Vabariigi Valitsus kiitis tänasel istungil heaks töötukassa nõukogu ettepaneku, millega jäetakse töötuskindlustusmakse määr järgmiseks neljaks aastaks senisele tasemele ehk 2,4 protsendile, millest töötajad tasuvad 1,6 protsenti ja tööandjad 0,8 protsenti.
Prognoosi kohaselt laekub töötuskindlustusmakseid 2022. aastal 246,5 miljonit eurot. 2023. aastal laekub ligi 261,6 miljonit eurot ning 2024. ja 2025. aastal vastavalt 275,7 ning 289,9 miljonit eurot. Töötuskindlustusmakset makstakse seaduses ette nähtud summadelt – töötasult, palgalt ja muudelt töö eest makstud tasudelt.
Tööturuteenuste osutamiseks ja tööturutoetuste maksmiseks vajalike vahendite tagamiseks on kavas kanda 2022. aastal töötuskindlustuse sihtfondidest sihtkapitali üle 19,8% sihtfondide mahust, kokku 48,8 miljonit eurot. Seejuures kindlustatute sihtfondist kantakse üle 31,7 miljonit ja tööandjate sihtfondist 17,1 miljonit eurot. Vahendeid kasutatakse järgmisel aastal tööturuteenuste (näiteks koolituste) osutamiseks ja tööturutoetuste maksmiseks.
Töötuskindlustussüsteem loodi Eestis 2002. aastal. Kõige kõrgem oli makse määr aastatel 2009-2013, mil see tõusis 4,2 protsendini – töötaja tasus sellest 2,8 ja tööandja 1,4 protsenti. Töötuskindlustusmakse määr on olnud alates 2015. aastast 2,4 protsenti
