Eesti tööturu olukord on lähiajal naasmas koroonaeelsesse aega – tööpuudus langeb, ettevõtjad kurdavad, et töötajat on keeruline leida, töökuulutuste arv on püstitamas rekordeid ja palgad on kiirelt kasvamas. Töötukassa ütleb, et ees on palgaralli.
Eestis on 45 193 registreeritud töötut; 6,9 protsenti tööhõives osalejatest on töötuna arvel. Veel pandeemiaeelse 2020. aasta sama ajaga võrreldes on pisut alla 9000 inimese töötuna rohkem arvel, kuid tegelikult on olukord parem. Möödunud aasta võrreldes on töötute arv langenud 11 000 inimese võrra.
Langus ei ole toimunud tööjõuturult väljakukkumise tõttu. Värskemat statistikat kui 2020. aasta tööjõus osalemise määr ei ole, kuid töötukassa juht Meelis Paavel ütleb, et ka nende andmetel hõives osalemine kuidagi märgatavalt kukkunud ei ole.
“Meil oli just viimases nõukogus juttu, et ka hõive määr kasvab. Neid ära kadunuid ei ole nii palju,” rääkis Paavel.
Töötajaid on keerukas leida, ütleb värbamise ja renditöö ettevõtte Manpower Eesti juht Heigo Kaldra. Kuulutuste peale CV-sid väga ei laeku.
“No ütleme päris kõige lihtsamatele kohtadele ikka mõni tuleb, aga see ei ole üldse ebatavaline olukord, et spetsialisti kohale, või mis iganes kohale, ei olegi CV-sid või ei ole ühtegi sobivat CV-d,” rääkis Kaldra.
Kaldra sõnul on töötajate leidmine keerukas ja ettevõte peab vabade ametikohtade täitmiseks inimesi otsima. “Peaaegu kõik otsingud on meil ühel või teisel moel sihtotsinguid ja baasiotsingud. Sellist olukorda pole meil juba ammu, et tulevad CV-d ja siis nendel hulgast saaks valida,” ütles Kaldra.
Tallink, mis kriisis suure hulga inimesi koondas, ütleb, et plaanib sellel aastal värvata kuni 500 inimest, aga see ei ole lihtne. “Tööjõu värbamine üldiselt on Eestis järjest väljakutsuvam ja ka Tallink suveks inimesi juurde värbab. Nii et tegeleme sellega igapäevaselt. Midagi lihtsat siin ei ole. Aga eks see kõik sõltub ka sellest, mida konkreetsel tööandjal või töökohal on pakkuda ja millised need töötingimused siis konkreetsel erialal,” rääkis Tallinki juht Paavo Nõgene.
Nõgene ütles, et näiteks Tallinkil on hõlpsam laevadele inimesi leida, sest saab töögraafiku tõttu, kus kaks nädalat veedetakse merel ja kaks kodus, värvata inimesi üle Eesti. Mis puudutab paiksemaid töökohti, näiteks hotellides või restoranides, on pisut keerukam.
“Nüüd kui turism hakkab elavnema, siis me kindlasti otsime ka [hotellidesse] juurde ja on ka Burger King, kus üldine voolavus selles sektoris on kogu Baltikumis päris suur. Seal värbamine sisuliselt ongi igapäevane tegevus,” märkis Nõgene.
Peamiselt vähem tasustatud ja madalamate eeldustega tööjõudu kasutav, jaanuari seisuga 1500 inimesele palka maksnud puhastusteenuste ettevõte Stell Eesti ütleb, et ettevõte vaatab loovalt tööjõudu otsides ringi.
“Me oleme tööandjana väga palju kasutanud üliõpilasi ja erinevatest rahvustest inimesi,” rääkis ettevõtte juht Mikk Sillamaa.
Sillamaa sõnul on praegu ettevõttel tööjõu leidmisega keerukas, kuna vaikselt taastuvad varem piirangutest rohkem pihta saanud sektorid ja meelitavad tööjõudu üle. Samuti leiavada paljud ettevõtte potentsiaalsed töötajad alternatiivseid viise raha teenimiseks, näiteks Bolti või Wolti kulleritena.
Tööpakkumiste arv kasvab
Töövahenduskeskkonna CV Keskus turundusjuht Henry Auväärt rääkis, et turg on märgatavalt aktiivsemaks muutunud. 2022. aasta esimesel kuul avaldasid tööandjad 71 protsenti rohkem tööpakkumisi kui aasta varem.
“Kandideerimise huvi on endiselt kõrge, aga lihtsalt tööpakkumisi tuleb nii palju juurde. Mida tuntakse, ongi suurenev konkurents. Et ühe tööpakkumise kohta jääb lihtsalt kandidaate vähemaks,” rääkis Auväärt.
Auväärti sõnul on võrreldes 2018 ja 2019 aastaga tööd otsivaid inimesi märgatavalt rohkem. Küll mitte rohkem, kui kriisi tipphetkel, aga toona olid paljud inimesed töö kaotamise tõttu sunnitud uut tööd otsima.
“Tööpakkumisi on tunduvalt rohkem. Sellepärast, et konkurents on suur, tuleb tööandjatel väga palju pingutada selle nimel, et konkureerivate ettevõtete tööpakkumistega võrreldes silma jääda ja tekitada kandideerimishuvi inimestes,” märkis Auväärt. “Samuti hoida teda kandideerimisprotsessis. Kui inimene hakkab kandideerima, aktiivselt tööd otsima, siis see ei ole niiviisi, et ta kandideerib ühele töökohale ja siis ootab 30 päeva, kas keegi annab talle tagasisidet. Kandideeritakse väga mitmele kohale korraga ja sellepärast tuleb kiirelt ka tegutseda.”
Neljapäeval oli CV Keskuses üleval umbes 4500 tööpakkumist. Tavapäraselt aasta alguses tööpakkumiste hulk hakkab hooajaliste tööde, peamiselt seoses turismiga, kasvama. Sel aastal kohe eriti aktiivselt, ütles Auväärt. “Tavaliselt jaanuarikuus tööandjad veel nii suure hoohooga värbama ei hakka. Kui aasta algusel on natuke vaiksem ja siis hakkab, mida aasta edasi, rohkem tööpakkumisi lisanduma, siis sellel aastal võrdlusbaasis on tööpakkumiste arvu tase kohe aasta algusest olnud väga kõrge.”
Ka töötukassa ütleb, et tööpakkumiste arv on kasvanud ja töötukassa kaudu ei ole kunagi nii palju töötajaid otsitud. Praegu on töötukassa vahendusel pakkuda üle 4000 töökoha.
Kriisieelse hõive võiks Eesti saavutada suveks või hiljemalt järgmisel aastal, rääkis Meelis Paavel. “Üldises plaanis on meil ikkagi töökäte nappus Eestis. See on selge. Nii et siin tööandjad peaksid olema lihtsalt aktiivsed ja mitte jätma värbamist viimasele hetkele,” lisas ta.
Palgatõus
Keskmine palk tõusis ka pandeemia ajal. Värskeimad numbrid ilmuvad 15. veebruaril, kuid kolmanda kvartali seisuga oli Eesti keskmine palk brutos 1553 eurot kuus. Töötukassa ütleb, et sel aastal on oodata kiiret palgakasvu.
“Me oma prognoose teeme siin riigi makroprognooside taustal ja eks need numbrid on ju olnud siin päris suured. Ma ei tahaks välja öelda, aga selge on see, et sellel aastal kindlasti see palgaralli tuleb. Ja ma arvan, et siin eestvedaja ei ole avalik sektor,” rääkis Paavel.
“Horeca [hotellide, restoranide ja toitlustus] sektor on ise ju ka öelnud, et tõenäoliselt palgatakse inimesi ikkagi järgmisele palgaastmele.” ütles Paavel. “Loomulikult siin on piirid ees, aga nihkumine ülespoole palgatasemetest ju toimub täitsa selgelt kõikides sektorites.”
Stell Eesti ütleb, et palgatasemed on üle Eesti ebaühtlased, kuid naljalt Tallinnas alla 800 euro kuus, täistööjale teisendatuna, inimest ei leia.
“Tallinnas ei ole võimalik miinimumpalgaga töötajaid saada. Tallinnas tuleb sõltuvalt tööaegadest ja objektist täna maksta alates 4,5-5 eurot [tunnist],” rääkis ettevõtte juht Mikk Sillamaa.
“Täna on turg ikkagi töötaja kasuks. Töötajad täna vaatavadki ringid avatult,” märkis Sillama. Tema sõnul on turg praegu soosib, et inimesed saavad endale paremaid töötingimusi välja rääkida ja ka mujale liikuda. Kasvavate energiakulude ja inflatsiooni keskkonnas on inimesed ka mõnes mõttes sunnitud palka juurde otsima. “Ja nad on sunnitud vaatama ringi ja ka tööandjaga tegelikult laua taha istuma ning rääkima oma tingimustest.”
Sillamaa ütles, et palgatõus tuleb väljamüügihindadesse edasi viia ja hindu tõsta, kuigi üritatakse ka teenust efektiivsemaks muuta. “Eks me peamegi teistpidi jällegi klientidega läbirääkimisi pidama ja kliendid suuresti saavad juba aru. Nad näevad, mis tööjõuturul toimub,” rääkis Sillamaa.
“Ega ka meie enda kliendid on tegelikult sama probleemi ees. Nagu võime majandusuudistest lugeda, et nii ta läheb. Me ise osutama teenust just suurtele klientidele, tootmisettevõtetele ja nii edasi, et ega päeva lõpus kõik kajastub lõpp-produktis. Kõik sisendkulud kasvavad,” märkis Sillamaa.
Tallink ütleb, et merel on palk pisut konkurentsivõimelisem, ja seetõttu töötajaid hõlpsam leida. “Palgakonkurentsis Tallinki merel töötavad inimesed on kindlasti heas positsioonis, aga loomulikult, ega see probleem on üldisem. Teenindussektor ilmselt väga palju töötajaid vajab. Kui keegi võtab nad endale, siis kuskil jääb puudu. See on paratamatu,” rääkis Paavo Nõgene.
Palgasurve keskkonnas tuleb ettevõtetel ka arvestada inimeste tarbimisvõimekust. “Üks asi on see, et on tekkinud palgasurve nendel inimestel, kes tööl on, või tööd otsivad. Teiselt poolt on tekkinud surve sellele, et inimestel on väga palju raha kulunud sellel aastal ootamatult kuludeks, on need siis energiahinnad, mis jällegi vähendab tarbimisvõimekust,” rääkis Nõgene.
“Nii et ühelt poolt võib ju öelda, et kulud suurenevad ja palkan juurde, aga teiselt poolt inimesed ka tarbivad selle võrra vähem, kuna nad peavad maksma näiteks kõrgeid gaasi-, elektri- või küttearveid. Nii et need asjad ikkagi käivad päeva lõpuks käsikäes ja iga ettevõte peab hindama, et mida ta ikkagi suudab pakkuda, nii et selle palga suudaks pärast õigel ajal ja täpselt välja maksta,” rääkis Nõgene.
Samas märkis Nõgene, et vähemalt Tallinki puhul lähiriikide leevendused koheselt mõjusid ettevõttele positiivselt.
“Kui siin naaberriigid, Soome ja Rootsi, sisuliselt kaotasid ära piirangud, siis sissetulevate broneeringute hulk on ka kohe hakanud kasvama. Et eks nüüd kindlasti kullipilguga vaadatakse, et millised on Eesti otsused lähinädalatel, et millised võimalused Eestis on aega veeta. Tallinnas näiteks meie spaahotellis eelmine nädalavahetus näitas ikkagi juba päris selliseid oluliselt kenamaid numbreid, kui me sind läbi Covidi olime harjunud nägema,” rääkis Nõgene.
Allikas err.ee
