Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused

Järgnevalt annab Sotsiaalministeerium ülevaate, mida olulisemad muudatused endaga täpsemalt kaasa toovad.

Terviklik töötervishoiuteenus

Lisaks tavapärasele töötaja tervisekontrollile, kus hinnatakse ühe töötaja tervist, peab töötervishoiuteenuse uue osana töötervishoiuarst analüüsima ettevõtte töötervishoiu olukorda tervikuna. Kui individuaalse tervisekontrolli eesmärk on konkreetse töötaja tervise hindamine ja talle sobivate ettepanekute tegemine (näiteks karpaalkanali sündroomi vältimiseks ergonoomilise arvutihiire või randmetoe kasutamine), siis ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsimisel saab töötervishoiuarst edaspidi lisaks konkreetse töötaja olukorrale hinnata ettevõtte kui terviku olukorda. Eesmärk on välja selgitada ettevõttes kõige sagedamini esinevad probleemid, mille põhjal saab töötervishoiuarst pakkuda tööandjale sisulist ja ettevõtte spetsiifikast lähtuvat tagasisidet töötervishoiu korraldamiseks, töötajate tervise kaitseks ja ohutu töökeskkonna kujundamiseks.

Ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsimiseks võtab töötervishoiuarst asjakohaste andmete olemasolu korral aluseks:

1. töökeskkonna riskide hindamise tulemused;
2. töötajate terviseandmed, sealhulgas tervisekontrolli tulemused, töötajate tööga seotud haigestumiste andmed, ajutise töövõimetuse andmed ja töötajate terviseseisundit kirjeldavate küsimustike andmed;
3. tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste uurimise andmed.

Lisaks võivad tööandja ja töötaja kokku leppida, et arst kasutab analüüsi tegemisel muid sobivaid ning asjakohaseid andmeid (nt tööandja kogutud info töötajate murede ja ettepanekute kohta jne).

Hetkel ei näe muudatused ette täiendavaid ja täpsemaid nõudeid tervikliku analüüsi sisule või komponentidele, et jätta taotluslikult laiaulatuslik otsustusruum töötervishoiuarstile ja tööandjale, kes kokkuleppel saavad läbi rääkida, millise sisuga analüüs oleks ettevõtte vaates kõige vajalikum. Analüüsi täpsema sisu ja ülesehituse peaksid töötervishoiuarst ja tööandja omavahel seega kokku leppima. Nii saab tööandja sellise analüüsi, kus on keskendutud tema töökeskkonnas peamiselt esinevatele probleemidele ja nende lahendamisele. Oluline on siinkohal see, et vaadatakse ettevõtet ja selle töötajaid ühiselt ning oluline ei ole esile tuua ühe või teise konkreetse töötaja tervisega seonduvat. Terviklikus analüüsis saab arst näiteks suunata tööandjat pöörama tähelepanu teatud ennetusmeetmetele, mis on ettevõttes vajalikud ja pöörata tähelepanu teatud kriitilistele puudujääkidele töötajaid ohustavate riskide maandamisel.

Tervikliku analüüsi tulemused esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Analüüsi korraldab tööandja regulaarselt vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord kolme aasta jooksul.

Töötervishoiuteenusega seonduvad muudatused jõustuvad 01.01.2023.

Töötervishoiuarsti ettepanekud

Kui täna on tööandja otsustada, kas rakendada töötervishoiuarsti ettepanekuid töökeskkonna ja töötingimuste parandamiseks ja töötajate tervise edendamiseks, siis edaspidi on töötervishoiuarsti ettepanekute rakendamine kohustuslik. Tööandja peab ettepanekud lisama ka töökeskkonna riskianalüüsi tegevuskavasse.

Siiski jätab seadus tööandjale õiguse teatud juhul ettepanekud rakendamata jätta. Tööandja hindab, kas tehtavad kulutused ettepanekute rakendamiseks on mõistlikud, lähtuvalt konkreetse ettevõtte olukorrast ja ettepaneku sisust. Kui kulutused on ebaproportsionaalselt suured, siis võib tööandja jätta ettepanekud rakendamata. Hindamisel tuleks arvesse võtta näiteks tööandja kulusid, ettevõtte suurust, rahastamise võimalusi, kasutegurit töötajatele ja kas ettepanek toob kaasa olulise töökorraldusliku muutuse.

Töötervishoiuteenusega seonduvad muudatused jõustuvad 01.01.2023.

Esmane tervisekontroll

Kui töötaja asub uuele töökohale tööle, tuleb ka edaspidi korraldada töötajale esmane tervisekontroll nelja kuu jooksul tööle asumisest arvates (v.a teatud ohutegurite puhul ja öötöö korral, kus tervisekontroll tuleb teha enne ohuteguriga kokkupuudet ja enne öötööle asumist) ning regulaarsed tervisekontrollid lähtuvalt töötervishoiuarsti otsusest, kuid vähemalt üks kord kolme aasta jooksul. Edaspidi on võimalik, et töötaja ei pea töösuhte alguses (4 kuu jooksul) tervisekontrolli minema, kui ta on viimase kuue kuu jooksul läbinud tervisekontrolli samade ohutegurite kohta teise tööandja juures. Näiteks läbis töötaja tervisekontrolli jaanuaris ning vahetas töökohta märtsis. Töötaja tööülesanded uuel töökohal on sarnased ja ohutegurid samad. Seega ei pea uus tööandja esimese nelja kuu jooksul töötajat uuesti tervisekontrolli saatma, vaid uus tervisekontroll tuleb korraldada olemasoleval tervisekontrolli otsusel märgitud tähtajal.

Töötervishoiuteenusega seonduvad muudatused jõustuvad 01.01.2023.

Kaugtöö

Ühe olulise muudatusena lisandub seadusesse kaugtööd puudutav regulatsioon, millega tuuakse välja  tööandja ja töötaja kohustused kaugtöö korral ohutu töökeskkonna tagamisel.

Põhilised seaduse muudatused puudutavad tööandja ja töötaja kohustusi kaugtöö puhul, arvestades, et tööandja ei saa kaugtööl toimuvat lõpuni reguleerida ja kontrollida.

Tööandja on kohustatud kaugtöö korral:

1. kajastama töö iseloomust tulenevad võimalikud riskid töökeskkonna riskianalüüsis ning kaugtöö erisusi arvestades rakendama abinõusid töötaja terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks;
2. juhendama töötajat enne kaugtööle lubamist ja regulaarselt vastavalt vajadusele;
3. tagama tööülesannete täitmiseks sobilikud töövahendid;
4. korraldama töötaja tervisekontrolli;
5. uurima tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi;
6. maksma haigushüvitist.

Kaugtöö puhul on tööandja kohustatud kajastama töö iseloomust tulenevad võimalikud riskid töökeskkonna riskianalüüsis ning kaugtöö erisusi arvestades rakendama abinõusid töötaja terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks.

Tööandja võib kaugtööga seotud võimalikud riskid kajastada riskianalüüsis üldistatud kujul. See tähendab, et tööandja ei pea hindama kaugtööga seonduvaid võimalikke riske iga töötaja ega iga kaugtöö tegemise koha (nt kodu, raamatukogu, kohvik, rong) kohta eraldi, vaid võib kaardistada ja riskianalüüsis kajastada kaugtööga seonduvad riskid üldistatult (nt valest tööasendist, kehvast valgustusest, psühhosotsiaalsest ohutegurist tulenevad riskid jne).

Teine tööandja oluline kohustus kaugtöötajate puhul on töötaja juhendamine kaugtöö töökeskkonnaga seotud ohtudest ja nende tervisemõjudest ning tervisekahjustuse vältimise abinõudest. Kaugtöö iseloomust lähtuvalt võib olla vajadus töötajat juhendada näiteks ergonoomiliselt õigetest tööasenditest ja -võtetest (laua ja tooli reguleerimine, kuvari asetus, tööasendid, puhkepausid), elektri- ja tuleohutusnõuetest (elektrijuhtmete ja elektripistikute vigastused, elektrijuhtmete korrashoid, arvuti regulaarne hooldus ja puhastus), tehtava töö ja kasutatava töövahendi ohutusnõuetest, isikukaitsevahendite kasutamisest vms.

Tööandja peab uurima ka kaugtööl juhtunud tööõnnetusi. Kui töötajaga juhtub kaugtööl tööõnnetus, peab tööandja vaidluse korral tõendama, et tema on täitnud kõik seadusest tulenevad kohustused töötaja ohutuse ja tervise kaitse tagamiseks.

Tööandja peab korraldama kaugtööd tegevale töötajale tervisekontrolli sarnaselt tööandja asukohas kohapeal töötavate töötajatega.  Samuti peab tööandja töötaja haigestumise korral maksma töötajale haigushüvitist. Haigushüvitise maksmine ei sõltu asjaolust, kas töötaja teeb tööd kaugtööna või tööandja asukohas.

Töötajale lisandub kohustus kujundada ohutu töökeskkond ja ohutud töötingimused vastavalt tööandjalt saadud juhistele. Näiteks peab töötaja kohandama endale sobivaks tooli ja kuvari, tegema pause ja tagama piisava valgustuse.

Kuna kaugtöö tegemine eeldab poolte kokkulepet, siis on mõistlik korraga kokku leppida ka selles, kuidas töökoht sisustatakse. Pooled võivad kokku leppida, et olukorras, kus töötajal on juba kodus olemas sobiv töökoht, siis ei ole tööandjal kohustust töökohta sisustada.

Kaugtööga seonduvad muudatused jõustusid 19.11.2022.

Uuendatud kaugtöö juhise leiate siit. 

Tööõnnetused ja kutsehaigused

Muudatustega kaotatakse seadusest kerge ja raske tööõnnetuse mõiste.

Vaatamata kerge ja raske tööõnnetuse mõiste kaotamisele, peab tööandja endiselt uurima kõiki tööõnnetusi  ning koostama ja esitama Tööinspektsioonile tööõnnetuse uurimuse tulemuste kohta raporti juhul, kui tööõnnetuse tagajärg on ajutine töövõimetus või surm. Samuti otsustab Tööinspektsioon tööõnnetuse uurimise lähtuvalt õnnetuse asjaoludest, mitte selle raskusastmest. Töötajal on endiselt õigus saada tööõnnetuse korral ette nähtud hüvitisi (nt 100 % haigushüvitis alates 2. päevast) sõltumata tööõnnetuse raskusastmest.

Lisaks vähendatakse muudatustega tööandjate halduskoormust tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimisel. Tööandjatele luuakse töökeskkonna andmekogus võimalus koostada ja säilitada tööõnnetuste ja kutsehaigestumise uurimise raporteid, mis väheneb paberdokumentide koostamise, edastamise ja säilitamisega kaasnevat halduskoormust.

Muudatused jõustusid 19.11.2022.

Kutsehaiguste loetelu uuendamine

Lisaks täiendatakse kutsehaiguste loetelu töökeskkonna psühhosotsiaalsetest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigustega.

Kuna kutsehaiguste loetelu ei hõlmanud psühhosotsiaalsest ohutegurist põhjustatud haigusi, siis ei saanud ka psühhosotsiaalsest ohutegurist põhjustatud haigust lugeda kutsehaiguseks. Seetõttu lisati kutsehaiguste loetellu järgmised töökeskkonna psühhosotsiaalsest ohutegurist põhjustatud haigused: 

1. posttraumaatiline stressihäire ning 
2. muud haigused, mida põhjustavad töökeskkonna psühhosotsiaalsed ohutegurid.

See annab töötajatel mh õiguse nõuda tööandjalt hüvitist, kui tekkinud terviseprobleem on põhjustatud töökeskkonnas esinevast, kuid maandamata psühhosotsiaalsest ohutegurist. 

Muudatused jõustuvad 1.01.2023.