Ajaleht The Wall Street Journal kirjutab, et lääneriikides pole töörahva palgatõus pidanud hinnatõusuga sammu. Ostujõu kukkumine rõõmustab aga keskpankasid, kuna järsk palgatõus võib kiirendada inflatsiooni.
Rahvusvahelise tööorganisatsiooni (ILO) andmete kohaselt tõusid palgad eelmisel aastal kiiremini kui kahel varasemal aastal. Siiski oli hinnatõus veelgi kiirem. ILO aruande kohaselt oli töötajate keskmine palk, mis võtab arvesse inflatsiooni, eelmisel aastal madalam kui 2019. aastal, vahendas The Wall Street Journal.
USA-s on nominaalne palgakasv alates eelmise aasta keskpaigast järsult aeglustunud. Erasektori tunnitasu kasvas aasta lõikes 4,4 protsenti. 2022. aasta märtsis oli see tõus veel 5,6 protsenti. USA tarbijahinnad tõusid jaanuaris aastases võrdluses 6,4 protsenti. Euroopas kukkus keskmine palgakasv 4,9 protsendile, euroala inflatsioon oli 2022. aastal aga 9,2 protsenti.
Majandusteadlaste sõnul pole palgakasv nii kiire kui hinnatõus. See võib viidata sellele, et inflatsioon saavutas haripunkti eelmise aasta sügise paiku. Siis langesid maailmaturul energiahinnad ja tarnehäired leevenesid.
Palgad ei jõudnud aga inflatsioonile järele. Ettevõtjad on ettevaatlikud palkade tõstmise osas. Viimaste kuude jooksul on taas kasvanud ka sisseränne.
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) ökonomist Andrea Garnero ütles, et Euroopa ametiühingud muretsevad praegu pigem töökohtade säilimise pärast, mitte palgatõusu pärast.
“Töötajate nõudmised on olnud mõistlikud, kuna pandeemia ja energiakriisi ajal aitasid neid riikide valitsused. Inimesed saavad aru, et võivad teha asja hullemaks, kui nad nõuavad valet palka,” ütles Iirimaa keskpanga juht Gabriel Makhlouf.
Ajaleht The Wall Street Journal toob välja, et kui lääneriike ei taba majanduslangus, siis võib jääda ka tööpuudus piisavalt madalaks. Seetõttu võivad töötajad säilitada turul oma läbirääkimise jõu.
Err.ee
