Tartu Ülikooli rektori ning neurokirurgia professori Toomas Asseri sõnul on oluline rõhutada, et AstraZeneca vaktsiini kõrvaltoimed on väga haruldased ning juba esimese doosi saanud inimesed ei pea teist doosi kartma. “Kui ei ole ka kaasuvaid haiguseid ja esimese doosi järgselt ei olnud erilisi kõrvalnähte, siis ei ole vähimatki põhjust karta,” sõnas ta.
Assari sõnul tuleks tegeleda hirmu ennetamisega, sest kui andmeid on rohkem ning riskifaktorid on välja selgitatud, siis võiksid inimesed ise otsustada.
„Inimestel tekib hirm sõltumata sellest, mida ametnikud ja eksperdid arvavad. Seda peaks ennetama ja kui on kokku lepitud, et jah vaktsineerime, siis inimesed võiksid seda teha. Võib-olla tekib ka tervisedeklaratsioon ja inimene on teadlik riskidest, siis sõltumata sellest, mida komisjonid arvavad, võiks seda lubada,” rääkis professor tulevikuperspektiivist.
Assari sõnul on Euroopa ravimiametil andmed, mis ütlevad, et alla 60-aastaste vanusegrupis on esinenud haruharva kõrvalnähud, mis on potentsiaalselt eluohtlikud, kuid kõikidel ravimitel on teatud kõrvaltoimed.
„Isegi igapäevased käsimüügiravimid nagu ibumetin ja aspirin on suuremate riskidega,“ lausus ta. “Need kõrvalnähud ei ole arstidele otseselt midagi teadmatut. Seal on komponente, mida teame ja oskaksime nende nähtude ilmnemisel ilmselt ka diagnoosida ja teatud määral ravida või ennetada, aga me ei tea keegi praegu nende andmete hulga pealt, missugused on riskifaktorid.”
“Euroopa ravimiamet ütleb meile, et tüsistused on ilmselt põhjuslikult seotud vaktsiiniga, aga seal on veel palju meditsiinilisi aspekte, millega peab arvestama. Me teame, et mingite faktorite nagu varem läbipõetud haiguste tõttu, võib vaktsiin hüpoteetiliselt mingi mehhanismi vallandada, aga me ei tea täpselt, mis see on,” lisas ta.
Professori sõnul teeb arstide jaoks olukorra keerulisemaks see, et ühest küljest on oht trombideks, kuid teiselt poolt on samal ajal veres vähe vereliistakuid, mis tekitab veritsusriski ning neid koos on keerukas ravida.
“Esialgu on kehtestatud vanusepiir õigustatud, sest me ei tea palju Euroopa riikidest on seda järginud, aga arvan, et enamiku,” lisas Assar.
Töö- ja terviseminister Tanel Kiik rääkis neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil, et Euroopas ei ole veel leitud konsensust, kuidas AstraZenecaga edasi toimetada, lähenemised on riikides erinevad. Näiteks vaktsineerivad Soome ja Rootsi 65+ vanusegruppi, Eestis on hetkel piiriks 60 eluaastat, kuid Lätis ei ole vanusepiiranguid üldse seatud.
Perearst: vaktsineerimise vanusepiiri võiks laiendada
Järveotsa Perearstikeskuse perearst Diana Ingerainen sõnas, et vaktsineerimise vanuseline piirmäär tuleks ära kaotada. “Kui riskigrupid on 70% osas vaktsineeritud, siis võiks piirmäärad ära kaotada. Noortel võiksid olla samad võimalused, mis eakatel vaktsineerimisel, kui tekib piisav kogus vaktsiine,” lausus ta.
Perearsti sõnul oleneb vaktsineerimine seatud eesmärgist. „Hetkel oli eesmärk vähendada haiglate koormust, seega vaktsineerida eelkõige eakaid,“ lausus ta. „Haiglasse satuvad enamasti üle 70 aastased, et vähendada just eakate haigestumust, siis seati eesmärgiks vaktsineerida kõrgemas riskigrupis patsiente, kes ongi 80+ ja 70+.”
Ingeraineni sõnul ei ole vanemad inimesed ühtne hall mass. „Mul on eakaid sõpru, kes olid massvaktsineerimistel esimestena kohal ja on ka noori sõpru, kes suhtuvad vaktsineerimisse väga skeptiliselt,“ lausus ta. „Üldiselt vajavad osad inimesed rohkem aega ja selgitusi, ma arvan, et tegemist on alalhoidlikkusega, aga on ka tunda heaolu ühiskonnale omast mõtteviisi, et ei taheta võtta vastu otsuseid ja vastutada oma tegude eest.“
Perearst ütles, et elades kogukonnaga lähestikku tuleb ka lähtuda kooselu reeglitest, aga seda ei taheta teha. „Kui vaktsineerida ei taha, siis peaks vältima igasuguseid kontakte teiste inimestega,“ sõnas ta.
Ingeraineni sõnul on defitsiidi tingimustes alati risk, et tekib ebavõrdsus ja seda teades peaks kõik plaanid/tegevused olema läbipaistvad ja kõigile osapooltele detailideni selged.
„Ma kaldun arvama, et vaktsineerimise plaan ei olnud korrektselt ette valmistatud (baasuuringud kommunikatsiooni kanalite, vaktsineerimist soodustavate tegurite uurimine jne) ning ei olnud rakenduslikus mõõtmes läbi mängitud,” lausus ta.
Irja Lutsar: praegune vanusepiir on õigustatud
Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor Irja Lutsar sõnas, et vaktsineerimise vanusepiir on õigustatud.
“Vanusepiir pole määratud niisama lihtsalt, nende taga on väga pikad diskussioonid ja kes loevad teadusajakirjandust, mõistavad, et see on vägagi läbi mõeldud otsus,“ lausus ta. „Mina isiklikult arvan tänasel päeval, et see oli õige otsus.”
Samuti nentis teadusnõukogu juht, et Eesti on hetkel Euroopas kõrgel kohal vaktsineerimise puhul. „Põhiliselt satuvad haiglasse 80% meestest vanuses 70-79. Kuid näiteks Islandil on olukord sootuks parem, vaktsineeritud on 97% vanuritest. Meie seis aga 5. aprilli seisuga oli 43,3%, kuid Soomes näiteks oli see tunduvalt rohkem koguni 85,1%, ” selgitas ta.
Lutsar, kes on töötanud lastearstina Võrus ja Tartu Ülikooli Lastekliinikus, täitnud nii osakonnajuhataja kui ka peaarsti asetäitja kohuseid nentis, et vanusegrupp võiks laieneda, kuid kõigepealt tuleb selgeks teha, mis on vaktsineerimise eesmärk.
“Ennekõike peame vähendama haiglate ja meditsiini töötajate koormust ning raske haiguse kontrolli alla saama. Kahjuks on aga hetkel vaktsiini piiratud koguses. Samas nooremates vanusegruppides on suremus väga väike,” märkis ta.
Lutsar ütles, et tal isiklikult ei ole näiteks ühtegi tuttavat või sugulast, kes poleks vaktsineerimas käinud. „Nad on kohe kutse vastu võtnud, kui perearst on kutsunud. Kui mu eakad naabrid abi paluksid, et vaktsineerima minna, siis aitaksin ilma mõtlemata,” sõnas ta.
