Viimasel ajal on palju räägitud lepinguliste töösuhete erinevusest, kuna võlaõigusliku lepingu alusel töötavatel inimestel puuduvad sotsiaalsed garantiid, mis kaasnevad üksnes töölepinguga. Samas on teatud tingimustel võimalik ka töövõtulepingu või käsunduslepinguga töötavatel inimestel tuvastada töölepinguline suhe ja seega saada osa sotsiaalsetest garantiidest. Õigusabiplatvormi HUGO.legal jurist Ülle Aliorg selgitab, mis eristab töötamise tarvis sõlmitud lepinguid ning kuidas saab tuvastada töölepingulist töösuhet.
Tööleping
Töölepingu seaduse järgi on osapoolteks töötaja ja tööandja ning lepingu sisuks on teha tööd – tegutseda vastavalt tööandja korraldustele. Tööleping on peamiselt oma eristavate tunnuste poolest teiste lepingutega võrreldes alluvussuhe – töötaja allub tööandja korraldustele, see tähendab täidab etteantud tööülesandeid, samuti on üldujuhul fikseeritud tööaeg ja koht. Tööleping täidetakse üldjuhul ka isikuliselt – see tähendab, et kui pole töötaja ja tööandja poolt kokku lepitud teisiti, ei saa töötaja omakorda enda tööd tegema palgata või saata ennast asendama mõnda oma sõpra. Näiteks kaupluses või spordiklubis klienditeenindajana töötav inimene ei saa kuidagi töötada käsundus- või töövõtulepingu alusel, kuigi leping võib seda nime kanda – sellisel klienditeenindajal on kindlad tööülesanded, tööaeg ja koht, kus ta seda tööd tegema peab.
Töövõtuleping
Töövõtulepingu puhul on lepingu poolteks tellija ja töövõtja ning lepingu sisuks on kokkulepitud tulemuse saavutamine – näiteks ehitada maja või õmmelda ülikond. Tellija ei saa mõjutada seda, kuidas ja millal töövõtja seda tööd teeb, töövõtjaon oma tööprotsesside juhtimisel vaba – oluline on üksnes oodatava tulemuse saavutamine. Töövõtulepingu puhul eeldatakse ka, et lepingut ei pea täitma isiklikult – näiteks ehitaja või rätsep võib soovitud tulemuse saavutamiseks palgata endale abilise või lasta töö ära teha kellelgi teisel. Kokkuvõtteks – töövõtulepingu puhul on oluline kokkulepitud tulemuse saavutamine – kuidas see tulemus saavutatakse, pole üldjuhul tähtis.
Käsundusleping
Käsunduslepingu poolteks on käsundiandja ja käsundisaaja. Käsunduslepingu sisuks on teisele isikule teenuste osutamine vastavalt käsundisaaja teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga. Käsunduslepingut töövõtulepingust eristab see, et käsunduslepingu puhul on tähtis protsess, mitte töö tulemus – käsunduslepingu puhul pole alati võimalik kindlat tulemust garanteerida, näiteks jurist ei saa tagada kohtus võitu. Sarnaselt töövõtulepingule määrab käsundisaaja ise oma tööaja ja töökoha. Erinevalt töölepingust puudub ka siin alluvussuhe – käsundisaaja peab küll käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid, kuid käsundiandja ei või anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes.
Kuidas tuvastada töölepingu alusel töötamist?
Töölepingulise töösuhte tuvastamiseks tuleb pöörduda töövaidlusorganisse, kas töövaidluskomisjoni või kohutusse. Pöörduja peab tõendama töölepingu põhikriteeriumid: töö kui järjepideva protsessi tegemine (töötaja ja tööandja seovad end töölepinguga ning tekib ootus töötaja/töö olemasoluks pikemaks ajaks), tööd tegeva isiku allutatus tööd andva isiku juhtimisele ja kontrollile, st töötaja kohustus järgida tööülesannete täitmisel tööandjalt saadud korraldusi ning tööandja õigus kontrollida töötaja kohustuste täitmist (tööandja määrab ära töö tegemise koha, aja ja viisi), töö eest perioodilise tasu maksmine (kohustus tasuda töötasu vähemalt kord kuus). Lisaks nimetatule veel:
- tööd tehakse isiklikult
- töö tegemiseks kasutatakse tööandja töövahendeid, materjale ja seadmeid
- töötaja osaleb tööandja ettevõtte tegevuses (töötab tööandja ruumides, järgib töökorraldusreegleid, osaleb ühisüritustel koos kolleegidega)
- töötaja jaoks on ettevõtlusrisk maandatud näiteks suhte lõppemisest ette teatamise tähtajaga ja mõnel juhul ka suhte lõppemisega kaasneva hüvitisega
- lepingust tulenevad kohustused piiravad või kohustavad töötajat ka väljaspool töösuhet (nt konkurentsipiirang)
Tööleping tuleb töölepinguseaduse järgi sõlmida kirjalikult ning juristina tungivalt soovitan seda teha. Siiski loetakse tööleping sõlmituks ka juhul, kui töötaja on asunud tööd tegema ja tööandja on seda aksepteerinud.
Töölepingu puudumisel on õigus sotsiaalsetele garantiidele
Alates 6. aprillist saavad ettevõtted töötukassale esitada töötasu hüvitamise taotlusi eeldusel, et töötaja ning tööandja vahel on sõlmitud tööleping. Kui inimene aga töötab võlaõiguslepingu alusel, kas siis töövõtulepingu või käsunduslepingu alusel, on teatud juhtudel võimalik tuvastada töölepinguline suhe ning see omakorda tagab inimesele ka sotsiaalsed garantiid – õigus puhkusele või puhkusehüvitisele ning koondamise korral koondamishüvitisele. Maksuameti andmetel töötab võlaõiguslepingute alusel Eestis 53 200 töötajat, neist 25 800 ainult võlaõiguslike lepingute alusel. See tähendab, et suure tõenäosusega on nende inimeste ainsaks sissetulekuks vaid käsundus- või töövõtulepinguga saadav tulu. Tihti aga vastab nende inimeste töö iseloom töölepingu tunnustele ning kui suudetakse tuvastada töölepinguline suhe, on ka võlaõiguslepingu alusel tööd teinud inimesel õigus sotsiaalsetele garantiidele. Põhjus, miks mõned tööandjad eelistavad võlaõiguslike lepingute sõlmimist, seisneb selles, et võlaõiguslike lepingutega ei pea tööandja võimaldama tasustatud puhkust ja töö lõppemisel ei ole kohustust maksta koondamishüvitist, samuti on lepingu lõpetamine lihtsam kui töölepingu puhul. Õigusabiplatvormi HUGO.legal jurist Ülle Aliorgi sõnul pöördutakse töösuhte tuvastamiseks töövaidluskomisjoni või kohtusse juhul, kui inimene on teinud tasu eest tööd ja ei ole üheselt selge, kas ta on seda teinud töölepingulise suhte või võlaõigusliku lepingu alusel. “Töölepingulise töösuhte tuvastamine on tööõigusega tegeleva juristi igapäev, kuid tänases eriolukorras sõltub sellest varasemast rohkem – suur hulk inimesi on rahaliselt keerulises olukorras ning toetuse saamine on neile väga oluline. Võlaõiguslepingute alusel töötavatele inimestele ei ole ette nähtud sotsiaalseid garantiisid ning hüvitisi, need kaasnevad üksnes töölepinguga. Kui käsundus- või töövõtulepingu alusel töötav inimene tunneb, et tema töö iseloom ja töö tegemise tunnused on piisavalt sarnased töölepingu põhimõtetega, siis võibki asuda töölepingulist töösuhet tuvastama,” sõnas Aliorg. Aliorg lisab, et üldiselt soovivadki inimesed töölepingulist töösuhet tuvastada sotsiaalsete garantiide ning hüvitiste saamise eesmärgil. “Selles protsessis ei ole midagi imelikku – kui inimene on töötanud võlaõiguslepingu alusel, kuid tema töösuhe on sarnane töölepingulise suhtega, siis ongi tal õigus saada osa samadest hüvitistest. Lisaks saabtöötaja tööandjapoolse töölepingu rikkumise korral tööandjalt hüvitist nõuda,” soovitas Aliorg. Eeldused töölepingulise suhte tuvastama asumiseks:
- Allumine teisele lepingupoolele, etteantud tööjuhiste täitmine
- Töötamine kindlal ajal või graafiku alusel
- Töötamine kindlas kohas
Kui need kolm kriteeriumi on töösuhtes olemas, võib pöörduda töövaidluskomisjon või kohutusse töölepingulise töösuhte tuvastamiseks – tõenäoliselt töötate tegelikult töölepingu alusel hoolimata sellest, et leping kannab käsundus- või töövõtulepingu nime. Sellisel juhul on töötajal õigus ka puhkusele või puhkusehüvitisele ning koondamise korral koondamishüvitisele. Aliorg tõdeb lõpetuseks, et juristidel seisab ees töökoormuse kasv. “Eriolukord on tekitanud palju segadust inimeste eludes ning õhus on väga palju küsimusi. Kuna inimestel on rahaliselt raske, siis täna on vägagi määrava tähtsusega õigusabi hind ning riigi toetus õigusabile – meie platvormi 45 juristi näiteks saavadki inimesi abistada riigi toetusel, mille tulemusena on esimesed kaks tundi abivajajale tasuta ning kuni aprilli lõpuni saab veel lisaks kolm tundi õigusabi hinnaga 20€ tunnis. Soovitan soojalt sellist võimalust kasutada kuniks saab,” lisas lõpetuseks Aliorg.
Alliaks. Hugo.ee
