Töökohas vaktsineerimise nõudmine peab olema tööandja poolt piisavalt põhjendatud.
Jurist ja õigusteadlane Carri Ginter rääkis “Esimeses stuudios”, et töökohas vaktsineerimise nõudmine peab olema tööandja poolt piisavalt põhjendatud ja lubatud vaid siis, kui mõistlikke alternatiive pakkuda ei ole. Ka ettevõtetele kehtestatud koroonapiirangud peaksid olema proportsionaalsed.
“Põhimõtteliselt on sellised töökohad olemas, kus võiks tekkida põhjendatud vajadus nõuda töötajate vaktsineerimist,” rääkis ta. Seejuures on aga töötajalt vaktsineerimist nõudval tööandjal vaja näidata, et ilma selleta ei saa.
“Igasugune vaktsiininõue sekkub selle inimese põhiõigustesse, keda me tahame süstida,” ütles Ginter. “Juristidena vaatame sellist asja nagu proportsionaalsus ehk kas on olemas legitiimne eesmärk, mida on vaja sellisel viisil saavutada ja muid leebemaid meetmeid ei ole.”
Ginter tõi näiteks, et kui inimene töötab vähihaigete lastega, on olukord erinev sellest, kui vaktsineerimist nõuda kassapidajalt.
Tallinna kiirabi vaktsineerimata töötajate näite jättis Ginter kommenteerimata, kuid rõhutas taas nõude proportsionaalsust. “Ütleksin nii, et kas selle töökoha ülesannete täitmine eeldab või nõuab seda, et sellel inimesel oleks vaktsiin kui üks loogiline meede riskide maandamiseks,” rääkis ta.
Ginter märkis, et näiteks vähihaigete laste puhul on kompromiteeritud immuunsüsteemi juures usutav argumenteerida, et laste turvalisus on paremini tagatud, kui nendega töötav inimene on vaktsineeritud.
Teisalt tõi Ginter näiteks ülikoolide õppejõud ja advokaadid, kellel oli piirangute ajal võimalus teha tööd alternatiivina üle videosilla, kuigi ka selle juures on puudusi. “Ja nüüd öelda, et ei, me tahame, et te läheksite auditooriumisse ja sunnime teid vaktsineerima, siis ilmselgelt on olemas leebem variant.”
Vaktsineerimisest keeldujate argumentide puhul Ginteri sõnul tegelikult vahet ei ole. “Kui me räägime Euroopa Liidu õigusest või laiemas mõttes põhiõigustest, siis kui meil on olemas selline asi nagu meditsiiniline ebakindlus, ehk täna on vaidlus, kui ohtlik see on või kas see ei ole ohtlik, siis on justkui õigustus valida üldisele kodanikule turvalisem lahendus. Ehk eeldus on see, et turvalisem lahendus on lubatav, seni kuni pole vastupidist näidatud. Millisel põhjusel, kas see on ideoloogiline või religioosne põhjus vaktsineerimisest keeldumisel, see ei oma tähtsust. Küll aga omab tähtsust kas vaktsiinil ja lisanduval väärtusel on mingi otsene seos sellega, mida sa pead oma tööülesannete käigus tegema.”
Ginteri sõnul peaks olukorra leebudes ja teadmiste lisandudes võtma kõrvale vähem invasiivsed alternatiivid, nagu testid. “Proportsionaalsus eeldabki seda, et sa ei võta ühte ainsat lahendust, vaid sa pakud sinna kõrvale teisi. Kui religioossel põhjusel keegi keeldub, siis ta võib teha testi iga nädal või iga päev kui vaja,” rääkis ta.
Loe edasi SIIT
Allikas. Err.ee
