Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) statistika kohaselt tegid mullu 1340 tööandjat täiendava ravikindlustuse, kindlustades kokku 55 600 töötajat. Tööandja ravikindlustuse kindlustusmaksete summa kasvas 30 protsenti 19 miljoni euroni.
EKsL-i tegevjuhi Mart Jesse sõnul on tööandja ravikindlustus kõige kiirema kasvuga kindlustusteenus kuuendat aastat järjest. „Teenus käivitus 2018. aastal, mil kehtestati maksuvabastus kindlustusmaksetele kuni 400 eurot töötaja kohta aastas. Keskmine aastane kindlustusmaksete summa kasv on olnud 108 protsenti alates 2019. aastast. Viimastel aastatel on kindlustusmaksete mahu kasvutempo küll langenud, aga siiski püsib rekordi kursil,“ ütles Jesse.
2023. aastal kasvas tööandja ravikindlustuse lepingute arv 6 protsenti ja kindlustatud töötajate arv suurenes 15 protsenti.
LHV Kindlustuse tooteosakonna juht Alver Kivirüüt prognoosib tööandja ravikindlustuse kasvu jätku. „Kuigi osadel ettevõtetel on majanduslanguse tõttu tekkinud raskusi, siis töötajate tervise eest hoolitsemisest ei loobuta kergekäeliselt. Vajadus hambaravi ja eriarstiabi järgi on jätkuvalt suur, samuti on paljud tööandjad võtnud südameasjaks töötajate vaimse tervise eest hoolitsemise,“ selgitas Kivirüüt.
Eesti kindlustusturul pakuvad tööandja ravikindlustust BTA, ERGO, If Kindlustus, LHV Kindlustus, PZU, Seesam ning möödunud aastal alustas teenuse pakkumist ka Compensa Elukindlustus.
EKsL on kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust, samuti analüüsib ja avaldab kindlustusstatistikat. EKsL korraldab kindlustusvaidluste lahendamist kindlustuse lepitusorgani kaudu.
