Tähelepanelikud ostlejad on märganud, et poelettidel on osad tooted teinud läbi salenemiskuuri, mis tähendab, et pakis on ühtäkki vähem kaupa kui varasemalt. Üldise inflatsiooni valguses tähendab see ka seda, et toote hind kipub jääma sarnaseks varasemaga. Kas tootjad püüavad kliente ninapidi vedada või on sellise praktika taga muud tegurid, mis tavatarbija jaoks varjatuks jäävad?
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kommunikatsiooninõunik Aap Andreas Rebas selgitas, et hinnakujundus on vaba. „Kaupleja võib müüa toodet mis tahes hinnaga,“ lausus ta. „Seaduse järgi peab kaupleja tarbijale teatavaks tegema kauba müügihinna ja ühikuhinna. Ühikuhinnaks on näiteks kilo ja liitri hind. Müügi- ja ühikuhind tuleb avaldada tarbijale märgatavalt ning üheselt mõistetavalt. Ühikuhinna avaldamise eesmärk on anda tarbijale võimalus võrrelda erineva suurusega pakendis kauba hinda. Tarbijatel tasub alati olla tooteid ostes tähelepanelik, et kaup vastaks tema ootustele, seejuures ka jälgida, et hind ja kogus vastaksid soovidele.“
Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potiseppa sõnul toimuvad pakenditega seoses turul muutused alati kahes suunas – müügile tuleb suuremaid nn perepakendeid, mis on mujal riikides sageli soositum eelkõige soodsama hinna ja suuremate koguste poolest. „Teine trend on aga väiksemad pakendid ja üldine pakendite suuruste ümbermõtestamine,“ ütles ta. „Selle põhjuseks on väikeste leibkondade arvu kasv (rohkem elatakse üksi või kahekesi), selle eesmärgiks on toidu raiskamise vähendamine. Eestis visatakse iga aasta ära ligikaudu 85 000 tonni toitu, mille rahaline väärtus on ligi 170 miljonit eurot aastas.“
Pakendite väiksemaks muutumine torkab rohkem silma kui nende suurenemine
Potisepp märkis, et millegipärast tuuakse alati välja ja märgatakse just seda, et pakendid muutuvad väiksemaks. „Siin on kolm aspekti, mida välja tuua,“ lausus ta. „Kõigepealt soovitused terviseedendajatelt ning üha rohkemal määral üksi elavate inimeste poolt on ootused veelgi väiksematele pakenditele. Teisalt on sageli säärased muudatused tingitud sellest, milliseid pakendeid on võimalik hankida.“
Näiteks peale sõja algust Ukrainas ja tingituna sanktsioonidest on tööstused Potissepa kinnitusel olnud sunnitud otsima nendele pakenditele asendusi, mida osteti enne sõda Venemaalt, Valgevenest ja Ukrainast. „Nendest riikidest ostetud pakendid ja nüüd EL-st ostetavad pakendite mahud võivadki olla erinevad,“ selgitas ta. „Täna on tootjatele väljakutseks pigem see, millised pakendid üldse kätte saadakse. Lõpuks on ka väiksem kogus odavam ning see aspekt ehk toidukorvi hind, muutub üha enam valiku kriteeriumiks. Seetõttu otsivad ka tootjad võimalusi pakkuda tänastes ülikiiretes ja järskudes hinnatõusudes veidigi soodsamat hinda. Siin ei ole kindlasti tegemist ebaeetilise käitumisega, vaid pigem tarbijatega arvestamisega ja kättesaadavuse probleemidega tegelemine tootjate jaoks.“
Pakendid ja kogused muutuvad väiksemaks, et vähendada toiduraiskamist
HKScani Baltikumi äridirektor Kristina Mustoneni kinnitusel on osad nende tooted tõesti salenemiskuuri läbi teinud. „Tõepoolest oleme ka meie vähendanud tootepakendite suurusi nagu teisedki tootjad, kuid tegu on juba paar aastat kestnud trendiga,“ märkis ta. „Pakendite suurustes muudatuste tegemine on seotud nii pakendite hinna kui toiduraiskamisega, ent puutumata ei jää ka keskkonnasäästlikkuse aspektid. Põhjuseid on erinevaid ja inimeste jaoks on ühe pakendi hind oluline, lisaks väheneb iga aastaga üldiselt pereliikmete arv.“
Mustoneni sõnul jälgivad inimesed üha terasemalt mida ja kui palju nad söövad. „Pakendite suurustes muudatuste tegemine vähendab toidu raiskamist,“ lausus ta. „Pakendite suuruste vähendamine vähendab tarbimata ja kappi seisma jäänud poolikute toodete ära viskamist. Rakvere ja Tallegg kaubamärkide toodetest oleme vähendanud pakendite suurusi näiteks mõnedel kotlettidel, lihapallidel, nagitsatel, viilutatud sinkidel ja viineritel.“
Pakendite kujundused on Mustoneni kinnitusel muudetud Rakvere sügistalvistel toodetel jõuluhooajaks. „Soovime, et inimestel oleks tooteid poeriiulist mugavam valida ja oleks kohe nähtav ja selgelt eristatav, millised tooted on limited edition sarjadest, ehk mida saab süüa ja nautida ainult talvehooajal.“
Praegu on Potissepa sõnul näha selgelt tarbijate ostujõu vähenemist, sest kolmele põhivajadusele (toit ja jook, transpordikulud ja eluaseme kulud) kulub perede sissetulekutest juba põhiosa. „Üha enam valitakse toitu hinna järgi, sest eluaseme kulud pead tasuma ja liikuma pead ju kuidagi saama,“ märkis ta. „Seetõttu otsitakse kokkuhoidu nii toidult kui muudelt teenustelt. Seda on näidanud varasemad kriisidki ja me peame olema selleks valmis. Toidutööstused on olukorras, kus hinnatõus on olnud tootmiseks järsk ja kõrge ning on toimunud sõltumata toidutööstustest. Kõige suuremaks abiks saame oma toidutootjatele olla sellega, kui eelistame Eestis toodetut!“
Kui muutub toote suurus, on tegemist uue tootega
Kui räägime ekspordist, mis on meie tööstuste praeguses kriisis ellujäämiseks ülioluline, siis ka siin tõuseb Potissepa hinnangul väiksemate pakendite trend. „Ka edasimüüjad ise soovitavad meie toojatel oma toodete eksportimiseks vähendada pakendeid ja nende sisu, kuna Eesti hinnatõus on olnud ELi kõrgeim ja kiireim ja muidu lööks meid konkurentsist välja,“ lausus ta.
Rimi pressiesindaja Katrin Bats kinnitas, et kuigi tootjatel on vaba voli kujundada enda pakendeid parema äranägemise järgi kas suuremateks või väiksemateks, siis hoolimata sellest, kas muudatus on toimunud ka pakendi kujunduses, on Rimi seisukohalt tegemist uue tootega. „Tootja peab siis selle tootega uuesti meie lettidele kandideerima ning tuleb sõlmida uuesti vastavad lepingud,“ ütles ta. „Meie igal juhul tarbijate petmist ei toeta ja ei usu, et seda ka tootjad sooviksid.“
Tarbijale sobivamaks muudetakse Batsi sõnul tootekujundusi ikka. „Keegi ei mõtle, et äkki tarbija ei pane tähele,“ märkis ta. „Ei maksa arvata, et Rimi ja tootja lepivad kokku, et muudame kaalu salaja ära.“
