Maaeluministeerium plaanib oma veterinaar- ja toidulaboratooriumile uut ja suurejoonelist nime. See ajab ärevile teised ministeeriumid, kes pelgavad, et võõrad laborandid kolivad nende tööpõllule.
Mis tuleb pähe, kui loete sildilt “Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus”? “See on viide otsekui ainsale riigi laborile,” vastab keskkonnaministeeriumi keskkonnakasutuse asekantsler Antti Tooming. “Kui me nimetame ühe muuseumi paljudest muuseumidest riigi muuseumiks, siis tekib küsimus, mis muuseum see on,” toob ta näiteks.
Uue ja senisest uhkema nime plaanib maaeluminister Urmas Kruuse panna tänasele veterinaar- ja toidulaboratooriumile. Mis sest, et terviseminister Peep Peterson ning keskkonnaminister Madis Kallas on sellele vastu.
Ilmselt polegi tegu ministrite vaid ametnike vahelise vaidlusega, mille juured ulatuvad küsimuseni, kui palju tegevusi mahub ühe katuse alla.
Laboreid tuleks koondada, aga milliseid?
Juba aastaid räägivad analüüsid, et riigi laborid on ajast maha jäänud. Viimased suuremad sisseseaded osteti siis, kui Eesti liitus Euroopa Liiduga ning investeeringuvõlg ulatub üle kümne miljoni euro.
Soovides raha mõistlikumalt kulutada, võeti kurss riigi ühendlabori loomisele. Kuid juba tänavu jaanuaris muudeti valitsuse nõupidamisel suunda ning nüüd peaks ühte koondama ainult sarnaseid tegevusi.
“Üldjuhul laborid ei ole ainult laborid,” selgitas Tooming, miks peaks näiteks keskkonnauuringute keskus kindlasti iseseisva laboriga jätkama.
“Seal on laboriteenuste maht ainult natukene üle 30 protsendi. Kõik muud tegevused, analüüsid, inventuurid on ka seal juures. Kui füüsiliselt lihtsalt võtta sealt ära laboriteenus, siis seesama asutus kaotab olulise kompetentsi ja valdkonnale ei anna see midagi juurde,” ütles Tooming ning lisas, et sarnaseid tegevusi proovitakse koondada ka keskkonnaministeeriumi valitsemisalas.
Sisuliselt läheb sama teed ka maaeluministeerium. Muutus on nõnda väike, et ei vääriks isegi pressiteadet. Ministeeriumi toiduohutuse asekantsler Hendrik Kuusk ütles, et majja tuuakse tagasi need analüüsid, mis on niikuinii veterinaar- ja toidulaboratooriumi vastutada.
Varem telliti mitmeid toiduohutusega seotud uuringuid terviseameti laboritest, edaspidi tehakse asjad ise ära. Uue põhimäärusega muudetakse pisut asutuse struktuuri ja luuakse juurde kümme töökohta.
“Organisatsiooni arenedes on aeg-ajalt vaja muuta struktuure ja asutuste põhimääruste muutmine on täiesti tavapärane protseduur selleks, et asutuse põhimäärus ei jääks jalgu asutuse tegelikule arenguvajadusele,” sõnas Kuusk.
Teised ministeeriumid läksid ärevaks
Ministeeriumi avalikud sõnumid on samas hulga hoogsamad. Juba juulis avaldati pressiteade ühendlabori loomisest. Põhimääruse eelnõu seletuskirjas aga märgitakse, et tegu on esimese sammuga riigi laboriteenuse koondamiseks.
“Kehtestatav põhimäärus võimaldab vajaduse korral liita keskusega uusi laboriteenuseid ja teenusvaldkondi teistest asutustest ning pakkuda ühiselt teenuseid nendele riigi laboritele, kes jätkavad eraldiseisvate asutustena,” seisab seletuskirjas.
“Tuleks kirjeldada neid tegevusi, mida konkreetselt see asutus hakkab tegema, mitte teoreetilisi sisemiste ambitsioonide baasil planeeritud asju,” lausus Antti Tooming, kelle sõnul võtaks see pinget maha ka teistel ministeeriumitel. “Ei oldaks siis nii ärevil, et tullakse valitsusasutustelt nende laboreid ära võtma.”
Kuusk aga rahustas, et seletuskirjas kirjeldati kõigest labori potentsiaali juhuks, kui suurem liitmisotsus peaks tehtama.
“Uus riigi laboriuuringute ja riskihindamise keskus ei oma ambitsiooni ära võtta mitte ühegi teise ministeeriumi haldusalast mitte ühtegi tükki, mitte sentigi rahalisi vahendeid ega mitte ühtegi tehnilist võimekust, mis täna teistel asutustel on,” lubas Kuusk.
Töötajad tahtsid ambitsioonikamat nime
Seletuskirjast veel enam tekitab elevust labori uus nimi. Töö- ja terviseminister Peep Peterson märkis, et asutuse nimi ning põhimäärus peab vastama tema tegelikule tegevusele. “Nimetus “riigi keskus” on ebatäpne, põhjendamatu lai ning lugejat eksitav,” teatas minister ning jättis asutuse põhimääruse eelnõu kooskõlastuseta.
“On äärmiselt üllatav, millise vastukaja on tekitanud asutuse nime muutmine ka teistes ministeeriumites minu kolleegide hulgas. See on minule täiesti mõistetamatu,” ütles Kuusk ning meenutas vanasõna: “Narri meest, mitte mehe nime.”
Toomingu sõnul oleks siiski kenam, kui maaeluministeeriumi nimi viitaks loomatervisele ja toiduohutusele. Senikaua ei saa määrus ka keskkonnaministeeriumi kooskõlastust.
“See sõbralik märguanne, et tuleb nii kirja panna, nagu täna need kokkulepped on, et mis teenuste ühendamistega minnakse edasi ja millega mitte,” ütles Tooming.
Maaeluministeerium omakorda plaanib valitud suunas edasi astuda. “Igal ministeeriumil on õigus nimetada oma asutusi ja otsustada nende asutuste nimede üle,” lausus Kuusk ning lisas, et uus nimi ei ole laest võetud. “Oluline on see, et asutuses töötavad spetsialistid on teinud ise ettepaneku, et asutuse nimi võiks viidata selle asutuse tähtsusele,” ütles ta.
Kui kõik läheb plaanipäraselt, saab labor uue nime 1. jaanuaril. Keskusel on sõõrikujuline 35-millimeetrise läbimõõduga pitser, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemisel äärel on sõnad “Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus”.
Err.ee
