Võrreldes augustiga pole elanike toetus Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisele märkimisväärselt muutunud – põgenike vastuvõtmist toetab 73 protsenti ja selle vastu on 20 protsenti elanikest.
Riigikantselei tellitud Turu-uuringute küsitluste järgi oli toetus Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisele kõige kõrgem aprillis, kui see oli 81 protsenti.
Küsitluse järgi toetas septembris eestlastest vastajatest sõjapõgenike vastuvõtmist 84 protsenti, kuid muust rahvusest (valdavalt vene emakeelega) vastajatest 53 protsenti.
Üldtoetuse väike langus on tingitud eeskätt muust rahvusest vastajate toetuse vähenemise tõttu – augustis toetas neist Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmist 56 protsenti.
Eestlastest vastajate puhul on toimunud aga muutus nende vastajate puhul, kes sõja esimestel kuudel vastasid sõjapõgenike vastuvõtmisele “jah, kindlasti”, siis augustis-septembris nende hulk vähenes ja samal ajal suurenes nende vastajate hulk, kes vastasid sõjapõgenike vastuvõtmisele “pigem jah”.
Kust hangitakse uudiseid ja teadmisi
Uudiste ja teadmiste hankimise vahendina on eestlaste jaoks jätkuvalt kõige olulisemad infoallikad eestikeelsed telekanalid (kolme olulisema allika seas nimetas septembris 73 protsenti ja augustis 67 protsenti), Eesti uudisteportaalid (58 protsenti) ja raadio (38 protsenti).
Muudest rahvustest elanike jaoks on kõige olulisemaks infoallikaks Eesti uudisteportaalid (44 protsenti), kuid ka sotsiaalmeedia (37 protsenti, sh kõige sagedamini Facebook ja YouTube), suhtlemine sõprade/sugulaste/tuttavatega (25 protsenti). Venekeelseid Eesti telekanalid ja -saateid mainis 25 protsenti, augustis oli see näitaja 31 protsenti.
Venemaa telekanalid on endiselt oluliseks infokanaliks 16 protsendil ja Venemaal tegutsevad uudisteportaalid kaheksal protsendil siinsetest muust rahvusest elanikel. Kokku mainis Venemaa meediakanaleid endale oluliste infokanalitena 21 protsenti muust rahvustest elanikest (augustis ja juunis oli see näitaja 24 protsenti ning aprillis ja mais 30 protsenti).
Usaldus sõja kohta info saamisel
Kui suvekuudel eestlaste usaldus Ukraina sõja kohta info saamisel Eesti, Lääne ja Ukraina meediakanalite vastu vähenes, siis septembris on usaldus taastunud kevadisel tasemel: Eesti kanaleid usaldab 88 protsenti (augustis 80 protsenti), Lääne kanaleid 69 protsenti (augustis 63 protsenti) ning Ukraina kanaleid 56 protsenti (augustis 48 protsenti) eestlastest.
Usaldus Venemaa meediakanalite vastu püsib eestlaste seas stabiilselt madal – vaid kolm protsenti.
Muudest rahvustest elanike usaldus meediakanalite vastu pole võrreldes augustiga muutunud: Eesti kanaleid usaldab 31 protsenti, Venemaa kanaleid 23 protsenti, Lääne kanaleid 23 protsenti ning Ukraina kanaleid 15 protsenti. Muudest rahvustest elanike usaldus Venemaa meediakanalite vastu oli kõrgem juunis ja mais (30-31 protsenti).
Majanduslik kindlus
Majanduslikke toimetulekuraskusi koges septembris 30 protsenti Eesti elanikest, sealjuures keskmisest sagedamini 65-74-aastased, muudest rahvustest, Kirde-Eestis elavad, madalama haridusega või üheliikmelises leibkonnas elavad inimesed.
Võrreldes augustiga pole majanduslike toimetulekuraskustega inimeste osakaal muutunud (toona 28 protsenti). Ka tuleviku osas majanduslikku ebakindlust tundvate inimeste osakaal on jäänud samaks (augustis 59 protsenti ja septembris 60 protsenti).
Eluga rahulolu on samas pisut vähenenud: augustis oli eluga rahul 65 protsenti ja septembris 61 protsenti Eesti elanikest.
Tajutud turvalisus
Eesti elanike turvatunne võrreldes augustiga muutunud pole – 52 protsendi elanike (augustis 50 protsendi) hinnangul võib Eesti riik end praegusel ajal tunda turvaliselt ning 69 protsendi elanike (augustis 67 protsendi) tunneb end praegusel ajal Eesti riigis elades turvaliselt.
Selles osas, kui turvaliselt Eesti riik end praegusel ajal tunda võib, eestlaste ja muudest rahvustest elanike arvamused kattuvad, kuid enda turvalisust Eesti riigis elades tunnetavad muudest rahvustest elanikud oluliselt väiksemana kui eestlased.
Võrreldes augustiga on rahvusrühmade vahelised erinevused suurenenud. Eestlastest tunneb end Eesti riigis elades turvaliselt 75 protsenti (augustis 69 protsenti) ning muudest rahvustest elanikest 58 protsenti (augustis 64 protsenti).
Seireandmed koguti 13.-18. septembril ehk vahetult enne viimaseid suuri arenguid Ukraina sõjas (Venemaa osaline mobilisatsioon, “referendumid”, taktikaliste tuumarelvade kasutusele võtmise ähvardused jne). Ehk nende mõju uuringutulemustes ei peegeldu, näiteks Eesti elanike turvatundes. Turu-uuringute küsitlusele vastas 1256 vähemalt 15-aastast elanikku üle Eesti. Küsitlus tehti telefoni ja veebi teel.
