“Majast väljas aknalauale ööseks põlema sätitud küünal on tekitanud aknaraami süüdates päris tõsise tulekahju,” rääkis päästeameti Põhja päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo nõunik Ants Aguraiuja. “Toidu-kõrbemised on igapäevased, sageli minnakse süüa tehes koguni poodi.” Kuigi naabrite rumaluste eest pole keegi kaitstud, on võimalik muuta maja tulekindlamaks. Korteriühistud saavad selleks linnalt toetust.
Pimedail õhtuil muutub mõte kamina- või küünlatulest üha ahvatlevamaks. Ei tohi aga unustada, et küünlad tuleb sättida tulekindlale alusele ja kogu maja tuleohutuse suhtes üle vaadata.
“Küünal tuleb panna ka kangastest kaugemale. Teise tuppa pikemalt tegutsema minnes on õige küünal ära puhuda,” lausus Aguraiuja. “Seda enam, kui korteris on kass või koer, kes selle kogemata ümber ajada võivad. Eriti oluline on ohutust silmas pidada hingedepäeva eel, mil küünlaid süüdatakse tavapärasest enam. Küünlapakkidel on reeglina juhendid, millist kaugust teistest asjadest küünla põletamine eeldab.”
Mullu sai ühes Tallinna korteris tulekahju alguse viirukist, mille kuum tuhk süütas magamistoas padja. Toidukõrbemised aga on päästeametile suisa igapäevane teema. “Sageli minnakse süüa tehes koguni poodi,” mainis Aguraiuja.
Kui pliidi lähedusse unustatud köögirätik tuld võtab, võib ohust märku anda töökorras suitsuandur. “Paraku oleme oma kontrollkäikudel avastanud, et paljudes korterites suitsuandur puudub,” tõdes Aguraiuja, kelle sõnul möödub suitsuanduri kohustuslikuks muutmisest üksteist aastat. “Suitsuanduri keskmine eluiga on kümme aastat, mistõttu vajavad nüüd paljud neist uuendamist.”
Aja möödudes võivad anduri suitsule reageerivad sensorid tundlikkust kaotada. Seadme töökindlust kahjustavad tolm, putukad, niiskus jpm. Anduri väljavahetamise vajadusest annab märku seegi, kui seade reageerib põhjuseta, või vastupidi, selle reageerimise aeg pikeneb kordades.
Järgmisel aasta alul muutub puuküttel ahju, pliidi või kaminaga hoonetes kohustuslikuks ka vingugaasiandur. “Vingugaasi, mis on eluohtlik, nähtamatu ja lõhnatu, suudab tuvastada ainult andur,” ütles G4Si standardlahenduste divisjoni direktor Tarmo Pärjala.
“Seega on ta äärmiselt oluline ka siis, kui inimene viibib kodus. Suuremates majades soovitame võimalusel paigaldada isegi mitu andurit eri tubadesse, et need oleks ohukoldele võimalikult lähedal. Materiaalne kahju põlengute puhul on suur, kuid emotsionaalne kahju, kui teie kodu või mälestusesemed ära põlevad, on korvamatu.”
Vingumürgituse vältimiseks muutub vingugaasiandur kohustuslikuks uue aasta 1. jaanuaril.
Aguraiuja sõnul helistatakse päästeametisse sageli ka gaasilõhna pärast. “Alati polegi see pliidist või boilerist tingitud, ka torustik ja kraanid võivad lekkida,” mainis ta. “Kui elamu ehitustöödel on ummistunud ventilatsiooniavad, pole samuti gaasiseadmed turvalised.”
Tuletõrjujaile vaba ligipääs
Tuletõrje saabumisel on eluliselt oluline hoida trepikojad ja sissesõiduteed lagedad. Asjadest ummistunud koridorid takistavad tule eest väljapääsu ja liikurid võivad ka ise tulekahjude põhjuseks saada. Kortermaja koridoris on patareist põlema süttinud isegi jalgrattalamp.
“Trepikojad on ikkagi inimeste liikumiseks ette nähtud, asju tuleb hoida panipaikades või korteris,” sõnas Aguraiuja. “Eriti magalarajoonides tuleb aga jälgida, et autod saaksid pargitud nii, et operatiivsõidukid läbi pääsevad. Talvel lumega muutuvad siseteed eriti kitsaks. Lumelükkamisel tuleks silmas pidada, et tuletõrje veevõtukohad jääksid kasutatavaks. Hüdrandid on märgistatud punase kattega.”
Korteriühistu mure on samuti õigeaegselt uuendada maja üldpindadele nagu trepikojad ja koridor, kelder ja pööning elektripaigaldistele tehtud audit. Enne 2000. aastat ehitatud majade ühistud vajavad auditi uuendamist iga viie aasta tagant, uuemad iga kümne aasta tagant. Pädevad firmad on saanud selleks tehnilise järelevalve ameti tunnustuse.
Kümne- ja enamakorruseliste kortermajade toetus senisest suurem
“Tallinnas tegutseval korteriühistul on võimalik taotleda päästeameti ettekirjutuse täitmiseks linnalt tuleohutustoetust,” ütles abilinnapea Eha Võrk.
Tuleohutustoetuse eelarve on 200 000 eurot, taotlusi võetakse vastu aasta ringi. Toetuse ülemmäär on 50% tööde maksumusest, kuid maksimaalselt 5000 eurot korterelamu kohta ja 10 000 tornelamu kohta.
Tuleohutustoetust saab taotleda kuue kuu jooksul pärast seda, kui päästeameti ettekirjutuses nõutud tööd on tähtajaks tehtud. “Kõrgmajade tuleohutuse tagamine on töömahukas ettevõtmine. Linna toetus on seetõttu väga tänuväärne,” lisas Ants Aguraiuja.
“Tuleohutussüsteeme, mida korras hoida tuleb, on kõrgmajadel võrreldes teiste korruselamutega tunduvalt rohkem. Vajalikud on näiteks automaatne signalisatsioonisüsteem, turvavalgustuse ja suitsueemalduse süsteemid ning piksekaitse. Süsteemid on üsnagi kulukad ja vajavad järjepidevat hooldust. Majades, kus kelder on ühendatud trepikojaga, on nõutav neid eraldav tuletõkkeuks.”
