“Ühe pudeli ümbertöötlemiselt säästetud energia arvelt saab keeta kaks-kolm tassi teed,” selgitas abilinnapea Kalle Klandorf, miks tuleks eelistada kraanivett. Just puhast kraanivett linna avalikud joogikohad pakuvadki.
Tallinlane Moonika Kitt pakkus mulluse kaasava eelarve ideekonkursi raames välja, et kesklinnas võiks olla rohkem avalikke joogiveekraane. Idee sündis Kitil isiklikust vajadusest – ta liigub peaaegu iga päev samal Reidi tee promenaadil. “Hästi palju toredaid terviseradasid on tehtud,” lausus ta toona. “Hea, kui kusagil oleks mingi koht, kust tervisesportlane saab trenni tehes paar lonksu vett võtta ja siis edasi minna. Reidi tee on üks parim koht, mis viimasel ajal Tallinnas tehtud. Suvel ilusa ilmaga liigub seal tohutult palju inimesi. Ja kraan oleks kirss tordil. See võiks olla viimane lisa, mis muudaks selle paiga ideaalseks.”
Kesklinna elanikud hääletasidki Kiti ideed kõige vajalikumaks ning uus kraan pandi Reidi teele Russalka juurde paika, Samas ei jäänud see viimaseks, sest tänavu sügiseks paigaldas Tallinna Vesi kõikjale pealinna 12 uut veekraani, neist 6 kergliiklusteede ja terviseradade äärde.
Kokku 20 kraani
“Pikemal jooksuringil või rattaga sõites tekib ju ikka tahtmine janu kustutada ja joogiveekraanid on selleks hea lahendus. Võimalus täita oma joogipudelit või pudelivee asemel eelistada kraanivett mõjub omakorda positiivselt keskkonnale,” ütles SA Eesti Terviserajad tegevjuht Alo Lõoke, kelle sõnul muudab kraanide lisamine terviseradade ja kergliiklusteede äärde igapäevase liikumise senisest mugavamaks.
Niisiis on sügisest värske kraanivesi kättesaadav Järve terviseraja alguses, Merimetsa terviserajal Stroomi rannahoone juures ja kergliiklusteedel Rahumäelt Hiiule, Pärnu mnt ja Vääna tn ristil, Akadeemia tee ja Järveotsa ristmiku läheduses ning Reidi teel. Ülejäänud kuus kraani paigaldati populaarsetesse parkidesse. Kraanid pandigi kohtadesse, kus inimesed rohkem liiguvad ja neid kõige rohkem vajavad ning kus torustikud on juba olemas.
Kokku on nüüd Tallinnas olulisemate liikumisteede või terviseradade kõrval 20 veekraani, mille isesulguv segisti hoiab ära vee raiskamist. Ei pea muretsema selle pärast, et mõni hooletum kasutaja kraani jooksma jätab ja niiviisi tarbetult vett raiskab – tänu sulgursüsteemile läheb kraan pärast kasutamist automaatselt kinni. Mitmed kraanid on koeraomanike rõõmuks varustatud lemmiklooma jooginõuga.
“Eelistades pudeliveele kraanivett, saab vähendada jäätmete tekkimist,” märkis abilinnapea Kalle Klandorf. “Ühe kuupmeetri kraaniveega on võimalik hoida ära 2000 plast- või klaaspudeli tootmine, transport ja käitlemine, sest kuupmeetri vee pakendamine võtab just nii palju pudeleid. Kui poole liitri kraanivee hind jääb alla ühe sendi, siis ka pudeli kõige odavama joogivee hind ületab seda vähemalt 50-kordselt.
Mugavates kohtades
Plastpudel, mis ei jõua ringlusse, laguneb looduses õhuga kokkupuutes 50-80 aastaga ja maa sisse maetuna 500-1000 aastaga, kuna bakterid ei tunnista toiduks plastpudeli põhimaterjali – polüetüleeni. “Ühe klaaspudeli ümbertöötlemisel säästetud energia arvel aga võiks näiteks 100-vatine elektripirn põleda neli tundi või saab keeta kaks-kolm tassi teed,” selgitas Klandorf. “Ka pudeli ümbertöötlemine nõuab märkimisväärselt ressurssi: tühje pudeleid tuleb taas transportida ja edasi käidelda – sorteerida, purustada ja veel kord transportida.”
Tallinna Vee tegevjuhi Aleksandr Timofejevi sõnul on Tallinna Vesi võtnud eesmärgiks teha kraanivee eelistamise tarbijatele võimalikult mugavaks. “Kraanivett pudeliveele eelistades saab tarbija teha teene nii keskkonnale, iseendale kui ka rahakotile,” sõnas Timofejev ning lisas, et linlaste ja organisatsioonide huvi avalike veepunktide vastu on aasta-aastalt kasvamas.
Tallinna Vee tarbijate hulgas läbi viidud uuring näitab, et 91% tarbijatest joovad kraanivett. “Ka uuringud ja pimetestid on näidanud, et kraanivee ja pudelivee maitseerisus ei ole argument,” lausus Klandorf. “Pudelivee kvaliteet sõltub sageli hoiustamistingimustest. Vale hoiustamise korral võivad plastpudelist vette lahustuda plastifikaatorid ja hormoonsüsteemi mõjutavad kemikaalid, mis kahjustavad inimeste tervist.”
Kraanide rajamise hind jäi tublisti alla 100 000 euro, üks osa uutest kraanidest on rajatud Tallinna linna kaasava eelarve raames ja teine osa Tallinna Vee investeeringuna. Linn maksis kaheksa ning AS Tallinna Vesi nelja kraani rajamise eest.
Avalikud veevõtukohad suletakse talveks, et vältida kraanide külmumist. Kraanide asupaika saab vaadata Tallinna veebikaardilt https://gis.tallinn.ee/veebikaart Selleks tuleb valida kaardikiht Tervisesport ja Avalikud joogiveekraanid
Kus uued kraanid asuvad?
• Kopli rannapromenaadi parkla läheduses, Sepa 30
• Hiiu Rimi lähistel
• Piiri tänaval
• Akadeemia ja Järveotsa tee ristmiku lähistel
• Stroomi rannahoone lähistel
• Järvevana tee 9g ja 3d
• Lootsi 8
• Maarjamäe memoriaali lähedal
• Nunne 18
• Reidi teel Russalka kõrval
• Tiigiveski pargis
• Falgi pargis
