Terviseameti külmlaos käis rikke päeval kaks inimest, kes temperatuuritõusu ei märganud
“Konkreetses temperatuuritõusu andnud laos käis tol päeval kaks inimest, kes seda ei märganud. Oleks süsteemil kas helisignaal või valgustundlik lahendus, oleks seda häiret ilmselt oluliselt varem märgatud. Laoukse kohal, enam kui 2 meetri kõrgusel on temperatuuritaseme näidik, aga selle ruumi sees igapäevaselt töötades ei vaata tavatöötajad kuigi tihti ekraanile,” tõdes Terviseameti peadirektor Üllar Lanno.
Tänasel pressikonverentsil anti ülevaade Terviseameti Paldiski mnt 81 külmladude temperatuurikõikumisega seotud asjaoludest ning COVID-19 vastase vaktsineerimise hetkeseisust.
“Terviseameti Tallinna hoone on ravimite keskladu, meil on seal kolm eraldiseisvat külmkambrit ehk külmaruumi ja neil on kõigil oma eraldiseisev jahutussüsteemi lahendus, mis kogu hoone automaatikaga peaks olema ühtlaselt juhitud ja hallatud,” ütles Lanno.
“Ehitaja poolt on hoonesse paigatud automaatika hoiatussüsteem, et kui jahutussüsteem ei toimi ja temperatuur langeb alla 2 või tõuseb üle 8 soojakraadi, peaks see andma alarmi,” selgitas Lanno.
“Nende kõrvalekallete tekkimisel tuleb teavitussüsteemist SMS teavitus turvafirmale, kes 24/7 valvab meie hoonet ja meil on lepinguliselt kokku lepitud, et turvafirma esindaja helistab terviseameti valvetelefonile, kuni keegi toru vastu võtab. Tal on olemas ka erinevate numbrite lahendus, mida ta üritab kätte saada,” kirjeldas Terviseameti juht.
“Pärast valveisiku kõne kätte saamist, teavitatakse lao eest vastutavat inimest, kes tuleb kohale ja üritab kõigepealt kätte saada tehnilise abi inimese, kes on tagatud RKAS ja partnerifirma vahelise lepinguga. Kui kohale jõudes ei suudeta tunni jooksul lahendust leida, siis toimub otsuse tegemine, et evakueerida ravimid teise vastavat külmataset omavasse ruumi.”
Süsteem lakkas normaalselt töötamast juba 21. juunil
“On teada, et me oleme 23. septembril 2019 tellimuse, et häälestada süsteem nii, et ta saadaks teavitusi 17.30 kuni hommikul 8ni tööpäevadel ja puhkepäevadel kogu päeva jooksul. 30. oktoobril 2019 on toimunud temp. parameetrite muudatus, aga me ei saa hetkel seda ise vaadata, kelle poolt, seda me saame teada täna kell 4, kui saabub häiresüsteemi paigaldanud firma esindaja.”
Lanno sõnul Terviseameti külmladude ja külmakappide temperatuuri logisid säilitatakse ning tänavuse jaanipäeva ajal toimunud kahetsusväärsete sündmuste aega tagasi minnes on logidelt näha, et , et ühes külmalaos hakkas temperatuur tõusma juba 21. juuni õhtul kella 7 ajal, kui temperatuur ületas 8 kraadi, mis oleks pidanud rakendama teavitussüsteemi häire, aga seda ei juhtunud.
“21. juuni hommikul käis hoones ka RKAS partner ehk tehnik, kes tuli kaebuse peale, et kahes kabinetis oli temperatuur liiga kõrge. 22. juuni oli lühendatud tööpäev ja hommikul oli ühe külmalao temperatuur tõusnud 9,7 kraadini ja tööpäeva lõpuks kell 15 ajal oli see 10,7 kraadi,” kirjeldas Lanno.
“Konkreetses temperatuuritõusu andnud laos käis tol päeval kaks inimest, kes seda ei märganud. Oleks süsteemil kas helisignaal või valgustundlik lahendus, oleks seda häiret ilmselt oluliselt varem märgatud. Laoukse kohal, enam kui 2 meetri kõrgusel on temperatuuritaseme näidik, aga selle ruumi sees igapäevaselt töötades ei vaata tavatöötajad kuigi tihti ekraanile,” tõdes ta.
22. juuni õhtul mindi Lanno sõnul seega koju teadmisega, et külmalaoga on kõik korras. Järgnes 2 puhkepäeva, mille raames ei tulnud samuti ühtki häireteadet. 23. juunil hakkas temperatuur tõusma kõrvalolevas külmaruumis ja 8 kraadini jõudis see kella 1 ajal päeval.
“Hommikul kohe ei avastatud temperatuuri tõusu, vaid seda märgati kella 13 ajal, kui töötaja sisenes lattu ja siis kontrolliti temperatuuri ja saadi tasemeks 15,2 kraadi. Teavitati maja hooldajat ja kohale tuli meile tehnik. Kui tehnik oli oma töö lõpetanud, on ta logiraamatusse kirjutanud – katusel on liiga kuum, süsteem on taastatud ja korras. Selle teadmisega Terviseamet ka elas,” märkis Üllar Lanno.
15.30 samal päeval teavitas Terviseamet Ravimiametit, et temperatuuri kõrvalekalle on toimunud ja paluti arvamust ravimite võimaliku kõlblikkuse osas ja otsus oli, et nad lähevad karantiini.
“Viga, mis meie poolt esile tekkis, et koheselt, vahetult pärast seda temperatuuritõusu avastamist ei vaadatud tagantjärele logisid kõigi ruumide kohta, et teada saada, et ka kõrvalruumides oli temperatuuritõus olnud,” tõdes Lanno, kelle sõnul jaanipäeva ajal ravimite tarneid ei toimunud ja seega ei jõudnud inimesteni ka ükski ravim, mis temperatuuriprobleemidega kimpus olnud laos hoiul oli.
“Antud juhtum ei mõjuta COVID-19 vaktsineerimist, sest neid vaktsiine säilitatakse Magnumi laos ja seal on teised säilitamistingimused,” lisas Lanno.
Kiik: pilt ei ole kõige mustem
“Selle juhtumi puhul on kõige olulisem tegutseda mitmel liinil korraga -tagada kõigile eesti elanikele vajalikud vaktsiinid ja ravimid. Oleme arutanud ka valitsuse tasemel, et kui on vaja mis tahes abi või lisaressurssi, siis seda me võimaldame,” ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik.
“Pilt ei ole kõige mustem, aga selliste juhtumite teke tuleb edaspidi vältida. Kui vaadata positiivset poolt, siis üldiselt ravimitarned praegu toimivad ja see võimaldab meil vajalikud ravimid ja vaktsiinid õigeks ajaks kätte saada,” lisas Kiik.
Teine liin, millega tervise- ja tööministri haldusalas tegeletakse, on Kiige enda sõnul kõigi olemasolevate ravimite ja vaktsiinide õige ladustamine.
Kõik juhtunu asjaolud tuleb ministri sõnul välja tuua, avalikustada ja õppetunnid selgeks teha. “Selle jaoks on moodustatud komisjon, kus on sõltumatute riigiorganite esindajad, vajadusel kaasatakse eksperte väljapoolt, et tuua välja, kas või mis on ühe või teise riigiasutuse tegematajätmised,” märkis Kiik.
“Seni, kuni pole täit veendumust, et Terviseameti hoone vastab nõuetele, ei ole võimalik seal ravimeid ja vaktsiine ohutul moel paraku säilitada,” lisas ta.
Viiruse langustrend on lõppenud
“Eelmisel nädalal tegi WHO euroopa regiooni juht märkimisväärse avalduse, kui tõi välja, et lõppes üle 10 nädala kestnud langustrend ja WHO euroopa regisoonis tõusis COVID-19 juhtumite arv 10% võrra. Põhjuseks sagedane reisimine, kogunemised ja piirangute leevenemine,” selgitas Tanel Kiik.
Kiige sõnul on Euroopas ja mujal maailmas üha enam on hakanud levima ka delta tüvi, mis on muutunud või muutumas domineerivaks tüveks nii mujal riikides kui Eestis.
“COVID-19 langustrend on kahjuks peatunud ka Eestis, aga see tuleb taastada. Meie jaoks oli eelmisel nädalal esmakordselt nakatunute tõus üle 14 nädalata, kui nakatunute arv suurenes 37%. Tõusule on järgnenud ka selle nädala alguses kõrgemad numbrid,” sõnas minister.
“14 nädalat kestnud langust tuli ühise pingutuse ja raskete piirangutega, praegu me nii suuri piiranguid kindlasti ei vaja, aga me vajame usaldusmeetodite täitmist. Lisaks vaktsineerimisel teostame riigipiiri kontrolli. Terviseameti ülesanne on kontrollida eneseisolatsiooni,” kirjeldas Kiik.
“Suvel on palju kohtumisi ja reisimist, aga see pole vabandus teiste nakatamiseks. Teame, et delta tüvi on nakkavam. Kes läheb nakatununa või lähikontaktsena seltskonda, võtab vastutuse, et toob sellega kaas III laine. “
Kiik soovitab reisihuvilistel võimalusel reisida kodumaal ja riikides, kus on madalam viiruse levi. “Mistahes reisiotsuste korral tuleb ennast kindlasti enne vaktsineerida. Pandeemia ei ole kuhugi kadunud,” tõdes minister, kelle sõnul tuleb iganädalaselt vaktsineerida vähemalt 20 000 inimest, et sügiseks veel vähemalt 190 000 inimest viiruse eest kaitse saaks.
Seda, et juba vaktsineeritud inimene haigestub, ei saa Tanel Kiige sõnul pidada kuigi tõenäoliseks ning selle poolt räägib ka statistika – vaktsineeritutest on Eestis nakatunud 0,13% ja haiglasse jõudnud 0,03% inimest.
