Terviseamet vastab korduma kippuvatele küsimustele maskide kasutamise kohta.
Terviseamet, Sotsiaalministeerium ning riik tervikuna töötab selle nimel, et tarnida Eestisse rohkem isikukaitsevahendeid. Eesti osaleb Euroopa Komisjoni ühishankes, kus soetatakse hingamiskaitsevahendeid, kindaid, kaitserõivaid ja –prille. Euroopa Komisjoni ajakava kohaselt võib hange nihkuda maikuusse.
Lisaks on terviseamet sõlminud kaks lepingut, millest ühega telliti märtsi alguses 50 000 FFP3 respiraatorit, neile lisaks veel 85 000 FFP3 respiraatorit. Pooleaastane raamleping võimaldab tellida kuni 260 000 maski.
Märtsi lõpuks peaks meieni jõudma 200 000 kolmekihilist kirurgilist maski, kuid peame arvestama, et tarneaeg pikeneb. Ka käivad läbirääkimised FFP2 tarnijatega ning teeme kõik, et need jõuaksid lähinädalatel Eestisse. Terviseamet saab isikukaitsevahendeid peamiselt läbi Eesti tarnijate ning Hiina tootjatelt. Paraku peame aga arvestama sellega, et praeguses olukorras on logistikaettevõtetel erinevaid tõrkeid ning tellimuste tarneajad võivad viibida.
VIDEO: Maski kandmine aitab takistada koroonaviiruse levikut haigestunult tervetele (Taavet Reimers, Tallinna Kiirabi operatiivjuht)
Kes peaksid meditsiinilist kaitsemaski või respiraatormaski kandma?
Meditsiinilise maski kandmine haigussümptomiteta inimese poolt ennetava meetmena ei ole põhjendatud, sest suure tõenäosusega see ei peata imepisikese koroonaviiruse (SARS-CoV-2) sattumist hingamisteedesse.
Hingamisteede kaitse on vajalik eelkõige neile, kes puutuvad kokku nakatunud või nakkuskahtlusega isikutega, näiteks tervishoiutöötajad, hooldajad ja pereliikmed. Mõned eesliinitöötajad piiridel, sadamates ja kauplustes kannavad samuti maske, sest nad puutuvad töö tõttu kokku suure hulga inimestega, kelle puhul ei pruugi olla teada, kas nad on nakatunud,
Maskide valimatu kandmise tõttu ei jätku maske inimestele, kellel on reaalne vajadus nende kandmiseks.
Kellele on mõeldud meditsiiniline mask ja mis on selle otstarve?
Meditsiiniline ehk kirurgiline mask on ühekordne mask, mis on mõeldud selleks, et kaitsta eelkõige patsienti meditsiinilise protseduuri ajal – selleks, et näiteks arsti või kirurgi hingamisteedest pärit osakesed ning sülg ei jõuaks meditsiinilise protseduuri käigus patsiendi peale ja sisse ega põhjustaks seeläbi täiendavaid tüsistusi ja haigusi.
Meditsiinilist maski soovitame kanda nakatanud inimestel vältimaks köhimisest ja aevastamisest tekkinud piiskade laialdast levimist
Meditsiiniline mask kaotab niiskeks muutudes kaitseomadusi ning kui mask juba eest võetakse, siis seda uuesti kasutada ei tohi, vaid see tuleb ära visata. Samuti ei ole mask mõeldud jagamiseks – maski kasutab üks inimene, kui mask kasvõi korra ära võetakse, siis seda rohkem ei tohi kasutada. Maski lõua alla tõmbamine või korraks eest võtmine on võrdväärne sellega, et mask võetakse täielikult eest ehk sellisel juhul tuleks mask ära visata ja kasutada uut.
Lisaks võib maskina kasutatav materjal niiskeks muutudes luua soodsa keskkonna bakteritele paljunemiseks, mis hingamisteedesse sattudes haigust raskendada võivad.
Kui tavalisel inimesel maski kanda ei tasu, kuidas siis kaitsta ennast teiste eest, kes ümberringi võivad nakkust kanda?
Rusikareegel on püsida kodus kõigil kel vähegi võimalik. Eeskätt peavad kodus olema haigustunnustega inimesed. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on tavapäraste hügieeninõuete järgimine, nagu regulaarne ja hoolikas kätepesu. Õuest tulles pese kõigepealt käed puhtaks. Avalikes kohtades mobiil- või nutitelefoni kasutades puhasta ka koju naastes telefon.
Kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. Viska see koheselt prügikasti ja puhasta seejärel käed. Kui sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt. Suu ja nina katmine takistab pisikute ja viiruste edasi levimist. Kui aevastad vastu paljast kätt, siis võivad pisikud ja viirused sattuda sinu kaudu teistele inimestele ja esemetele, mida katsud.
Kel kodus püsida võimalik ei ole, on soovitatav hoida kahemeetrist vahet teiste inimestega. Enamikel koroonaviirusesse nakatunutest kulgeb haigus kergelt ja nad paranevad.
viiruse suhtes kõige haavatavamad on vanemealised ja krooniliste haigustega inimesed, kellel esinevad sagedamini rasked haigusvormid.
Miks isevalmistatud mask suure tõenäosusega ei peata viiruse levikut hingamisteedesse?
Meditsiinilised maskid valmistatakse mittekootud materjalidest. Meditsiiniliste maskide puhul tuleb aru saada, et tegu ei ole isikukaitsevahenditega, need tooted klassifitseeruvad meditsiiniseadmeteks. Sellised meditsiinilised maskid ei kaitse kandjat viiruse eest.
Tavalisel kootud riidel on väga suured vahed kiudude vahel ning see ei paku suure tõenäosusega viiruste eest kaitset. Isevalmistatud maski või riideeseme kasutamine võib aidata piirata kandja enda pisikute levimist, kuid on vähe tõenäoline, et see suudab efektiivselt takistada haigustekitaja jõudmist hingamisteedesse. Lisaks võib maskina kasutatav materjal niiskeks muutudes luua soodsa keskkonna bakteritele paljunemiseks, mis hingamisteedesse sattudes haigust raskendada võivad.
Nõuetele vastavatel maskidel on erinevad omadused, mis sõltuvad nii materjalist, materjalitihedusest ja paljust muust, mis tagavad selle, et piisknakkus ei leviks maskikandjale. Isevalmistatud maski puhul pole teada, kui suuri osakesi suudavad konkreetne materjal ja kihtide arv kinni pidada. Lisaks puuduvad andmed kandmise kestuse ja korraliku puhastamise kohta. Seega võivad isetehtud maskid muutuda kandjale ohtlikuks, sest maski on kogunenud teised pisikud.
Lisaks on odavamad kaitset pakkuvad maskid ühekordsed ja lühikese aja jooksul kasutatavad, misjärel tuleb mask ära visata. On olemas ka korduvkasutatavad maskid (neid tuleb spetsiaalselt puhastada või on neil vahetatavad filtrid).
Kui inimene kahtlustab nakatumist ja tal on vaja minna rahvarohkesse kohta, näiteks poodi, kas ta peaks kasutama käepärast vahendit, näiteks salli, suu ja nina katmiseks?
Nakatumiskahtlusega inimesel on äärmiselt suur vastutus mitte nakatada teisi inimesi enda ümber. See tähendab kodus püsimist vähemalt 14 päeva pärast esimeste haigussümptomite tekkimist ning konsulteerimist arstiga ravi osas.
Esmavajaduste rahuldamiseks, nagu toidu ja ravimite muretsemine, tuleks paluda abi perekonnaliikmetelt või tuttavatelt. Samuti on võimalik kasutada kojukandeteenuseid.
Lisaks on terviseamet sõlminud kaks lepingut, millest ühega telliti märtsi alguses 50 000 FFP3 respiraatorit, neile lisaks veel 85 000 FFP3 respiraatorit. Pooleaastane raamleping võimaldab tellida kuni 260 000 maski.
Märtsi lõpuks peaks meieni jõudma 200 000 kolmekihilist kirurgilist maski, kuid peame arvestama, et tarneaeg pikeneb. Ka käivad läbirääkimised FFP2 tarnijatega ning teeme kõik, et need jõuaksid lähinädalatel Eestisse. Terviseamet saab isikukaitsevahendeid peamiselt läbi Eesti tarnijate ning Hiina tootjatelt. Paraku peame aga arvestama sellega, et praeguses olukorras on logistikaettevõtetel erinevaid tõrkeid ning tellimuste tarneajad võivad viibida.
VIDEO: Maski kandmine aitab takistada koroonaviiruse levikut haigestunult tervetele (Taavet Reimers, Tallinna Kiirabi operatiivjuht)
Kes peaksid meditsiinilist kaitsemaski või respiraatormaski kandma?
Meditsiinilise maski kandmine haigussümptomiteta inimese poolt ennetava meetmena ei ole põhjendatud, sest suure tõenäosusega see ei peata imepisikese koroonaviiruse (SARS-CoV-2) sattumist hingamisteedesse.
Hingamisteede kaitse on vajalik eelkõige neile, kes puutuvad kokku nakatunud või nakkuskahtlusega isikutega, näiteks tervishoiutöötajad, hooldajad ja pereliikmed. Mõned eesliinitöötajad piiridel, sadamates ja kauplustes kannavad samuti maske, sest nad puutuvad töö tõttu kokku suure hulga inimestega, kelle puhul ei pruugi olla teada, kas nad on nakatunud,
Maskide valimatu kandmise tõttu ei jätku maske inimestele, kellel on reaalne vajadus nende kandmiseks.
Kellele on mõeldud meditsiiniline mask ja mis on selle otstarve?
Meditsiiniline ehk kirurgiline mask on ühekordne mask, mis on mõeldud selleks, et kaitsta eelkõige patsienti meditsiinilise protseduuri ajal – selleks, et näiteks arsti või kirurgi hingamisteedest pärit osakesed ning sülg ei jõuaks meditsiinilise protseduuri käigus patsiendi peale ja sisse ega põhjustaks seeläbi täiendavaid tüsistusi ja haigusi.
Meditsiinilist maski soovitame kanda nakatanud inimestel vältimaks köhimisest ja aevastamisest tekkinud piiskade laialdast levimist
Meditsiiniline mask kaotab niiskeks muutudes kaitseomadusi ning kui mask juba eest võetakse, siis seda uuesti kasutada ei tohi, vaid see tuleb ära visata. Samuti ei ole mask mõeldud jagamiseks – maski kasutab üks inimene, kui mask kasvõi korra ära võetakse, siis seda rohkem ei tohi kasutada. Maski lõua alla tõmbamine või korraks eest võtmine on võrdväärne sellega, et mask võetakse täielikult eest ehk sellisel juhul tuleks mask ära visata ja kasutada uut.
Lisaks võib maskina kasutatav materjal niiskeks muutudes luua soodsa keskkonna bakteritele paljunemiseks, mis hingamisteedesse sattudes haigust raskendada võivad.
Kui tavalisel inimesel maski kanda ei tasu, kuidas siis kaitsta ennast teiste eest, kes ümberringi võivad nakkust kanda?
Rusikareegel on püsida kodus kõigil kel vähegi võimalik. Eeskätt peavad kodus olema haigustunnustega inimesed. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on tavapäraste hügieeninõuete järgimine, nagu regulaarne ja hoolikas kätepesu. Õuest tulles pese kõigepealt käed puhtaks. Avalikes kohtades mobiil- või nutitelefoni kasutades puhasta ka koju naastes telefon.
Kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. Viska see koheselt prügikasti ja puhasta seejärel käed. Kui sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt. Suu ja nina katmine takistab pisikute ja viiruste edasi levimist. Kui aevastad vastu paljast kätt, siis võivad pisikud ja viirused sattuda sinu kaudu teistele inimestele ja esemetele, mida katsud.
Kel kodus püsida võimalik ei ole, on soovitatav hoida kahemeetrist vahet teiste inimestega. Enamikel koroonaviirusesse nakatunutest kulgeb haigus kergelt ja nad paranevad.
viiruse suhtes kõige haavatavamad on vanemealised ja krooniliste haigustega inimesed, kellel esinevad sagedamini rasked haigusvormid.
Miks isevalmistatud mask suure tõenäosusega ei peata viiruse levikut hingamisteedesse?
Meditsiinilised maskid valmistatakse mittekootud materjalidest. Meditsiiniliste maskide puhul tuleb aru saada, et tegu ei ole isikukaitsevahenditega, need tooted klassifitseeruvad meditsiiniseadmeteks. Sellised meditsiinilised maskid ei kaitse kandjat viiruse eest.
Tavalisel kootud riidel on väga suured vahed kiudude vahel ning see ei paku suure tõenäosusega viiruste eest kaitset. Isevalmistatud maski või riideeseme kasutamine võib aidata piirata kandja enda pisikute levimist, kuid on vähe tõenäoline, et see suudab efektiivselt takistada haigustekitaja jõudmist hingamisteedesse. Lisaks võib maskina kasutatav materjal niiskeks muutudes luua soodsa keskkonna bakteritele paljunemiseks, mis hingamisteedesse sattudes haigust raskendada võivad.
Nõuetele vastavatel maskidel on erinevad omadused, mis sõltuvad nii materjalist, materjalitihedusest ja paljust muust, mis tagavad selle, et piisknakkus ei leviks maskikandjale. Isevalmistatud maski puhul pole teada, kui suuri osakesi suudavad konkreetne materjal ja kihtide arv kinni pidada. Lisaks puuduvad andmed kandmise kestuse ja korraliku puhastamise kohta. Seega võivad isetehtud maskid muutuda kandjale ohtlikuks, sest maski on kogunenud teised pisikud.
Lisaks on odavamad kaitset pakkuvad maskid ühekordsed ja lühikese aja jooksul kasutatavad, misjärel tuleb mask ära visata. On olemas ka korduvkasutatavad maskid (neid tuleb spetsiaalselt puhastada või on neil vahetatavad filtrid).
Kui inimene kahtlustab nakatumist ja tal on vaja minna rahvarohkesse kohta, näiteks poodi, kas ta peaks kasutama käepärast vahendit, näiteks salli, suu ja nina katmiseks?
Nakatumiskahtlusega inimesel on äärmiselt suur vastutus mitte nakatada teisi inimesi enda ümber. See tähendab kodus püsimist vähemalt 14 päeva pärast esimeste haigussümptomite tekkimist ning konsulteerimist arstiga ravi osas.
Esmavajaduste rahuldamiseks, nagu toidu ja ravimite muretsemine, tuleks paluda abi perekonnaliikmetelt või tuttavatelt. Samuti on võimalik kasutada kojukandeteenuseid.
