Terviseameti andmetel on nakatumiskordaja R tõusnud 0,75 pealt peaaegu 0,8 peale ning sellel nädalal saab oodata keskmiselt umbes 600 nakatunut päevas ja veidi üle 4000 nakatunu nädalas.
Möödunud nädalal osutusid positiivseks 12,9 protsenti testidest, ülemöödunud nädalal oli see 14,1 protsenti. Terviseameti andmetel on kõrgeim positiivsete testide osakaal Valgamaal (22 protsenti), Põlvamaal ( 20,2 protsenti), Viljandimaal (19,9 protsenti) ja Järvamaal (19,2 protsenti).
Viimase 14 päeva haigestumus vähenes kõikides maakondades keskmiselt 29 protsendi võrra. Maksimaalne langus oli Lääne-Virumaal 41,7 protsendi võrra ja Hiiumaal 37,3 protsendi võrra. Hospitaliseerimist arvestava riskimaatriksi järgi on koroonaviiruse leviku riskitase kõrge.
Nakatamiskordaja R on tõusnud 0,75 pealt peaaegu 0,8 peale. “Järgmistel nädalatel võib oodata kerge languse jätkumist. Sellel nädalal saab oodata keskmiselt umbes 600 nakatunut päevas ja veidi üle 4000 nakatunu nädalas. Haiglaravi vajavate inimeste arv peaks langema alla 400,” prognoosis terviseamet.
Suurim haigestumus 100 000 elaniku kohta on vanuses 5–9 ja 10-14. Lapsed (kuni 19-aastased) nakatusid peamiselt perekonnas (47 protsenti) ning õppe- ja lasteasutustes (33 protsenti). Nakatumispaik jäi teadmata 10 protsendil juhtudes. Tööealised (20–69-aastased) nakatusid peamiselt kodus (40 protsenti), tööl (14 protsenti), tervishoiu- ja hoolekandeasutustes (2,3 protsenti) ning välismaal (5 protsenti). Nakatumispaik on jäänud teadmata 25 protsendil juhtudes. Eakad (70+) nakatuvad peamiselt perekonnas (28 protsenti), tervishoiu- ja hoolekandeasutustes (19 protsenti), samuti tutvusringis (5 protsenti) ja tööl (3 protsenti). Nakatumispaik jäi teadmata 29 protsendil juhtudes.
Eelmisel nädalal nakatus 81 hoolekandeasutuse elanikku: 16 elanikku hospitaliseeriti ning surmajuhtumeid ei esinenud. Hoolekandeasutuste elanikud moodustasid 1,6 protsenti kõigist eelmine nädalal nakatunutest, 6,3 protsenti kõigist möödunud hospitaliseeritutest ning 0 protsenti kõigist eelmise surmajuhtumitest.
Esmaspäevaste andmete järgi oli haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus on 71 aastat (ei muutunud võrreldes eelmise nädalaga), 60 ja vanemate isikute osakaal moodustab 79,3 protsenti (15.11 oli 78,9 protsenti).
“Võrreldes eelmise nädalaga ei muutunud märgatavalt haiglaravi vajanud isikute vanus: üle 80-aastased moodustavad endiselt ühe kolmandiku (35 protsenti) ja üle 70-aastased poole haiglaravil patsientidest. Võrreldes eelmise nädalaga on suurenenud haiglaravil viibivate patsientide osakaal vanusrühmas 0–29 aastat ning vähenenud 50-59-aastaste patsientide osakaal,” selgitas terviseamet.
Eelmisel nädalal suri 53 inimest vanuses 52–95 aastat, keskmine vanus 76,4 aastat ning langusetrend võrreldes nädal varasemaga 27,3 protsenti. Neist vaktsineerimata 44 inimest; vaktsineerimise kuur lõpetatud 9 inimesel vanuses 57–87 aastat. Kõik olid vaktsineeritud Pfizeriga.
Pooleli vaktsineerimiskuuriga oli kolm inimest. “Kõikidel inimestel olid kaasuvad haigused,” rõhutas terviseamet.
Keskmine päevane surmajuhtude arv viimase 7 päeva jooksul on 7,6. Pandeemia algusest hospitaliseeritud isikute seas on surmaga lõppenud 13,8 protsenti juhtudest. 80 protsenti surmaga lõppenud juhtudest on vanuses 70+ aastat. Noorim oli 11-, vanim 101-aastane. Keskmine vanus on 78,3 aastat. Mehi oli 881 ehk 50,3 protsenti, naisi 869 ehk 49,7 protsenti. Esimene koroonasurm oli Eestis eelmise aasta 25. märtsil.
