Terviseamet lõpetab tervishoiualase hädaolukorra, hädaolukorra oht jääb püsima.

Terviseameti peadirektori otsusega lõpetatakse tervishoiualane hädaolukord. Hädaolukorra oht jääb püsima.

Terviseameti peadirektor Birgit Lao allkirjastas otsuse, millega langetatakse tervishoiuteenuse osutajate valmisoleku taset alates 1. juunist. Tervishoiuteenuse osutajate valmisoleku teise taseme asemel hakkab kehtima esimene tase. See tähendab valmisoleku taseme muutust eelkõige kiirabile, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajatele, kes saavad naasta reservide taastamise ja tavapärasemate tegevuste juurde, mida rakendatakse valmisoleku tingimustes.

Terviseameti peadirektori sõnul vähendatakse haiglavõrgu haiglates COVID-19 nakkusohtlike patsientide voodikohtade arvu. Voodifondi ümberkorralduste kohaselt jääb COVID-19 nakkusohtlike patsientide ravi tagamiseks 134 voodikohta, võimaldades keskenduda plaanilise ravi taastamisele ja tegevusvaru täiendamisele.

Eestis on COVID-19 pandeemiast põhjustatud hädaolukord eelmise aasta 11. augustist, mil haiglaravil viibivaid COVID-19 patsiente oli 63. Esmaspäeva hommikuse seisuga vajab sümptomaatilise COVID-19 tõttu haiglaravil 30 inimest. Kokku on haiglates lõpetatud 17 905 COVID-19 haigusjuhtumit 17 037 inimesega. Epidemioloogilise hinnangu kohaselt on R₀=0,89 ja hospitaliseerimist arvestava riskimaatriksi järgi on koroonaviiruse leviku riskitase madal. Lõpetatud vaktsineerimiskuuriga inimeste osakaal Eestis on 63,7%.

Terviseameti peadirektori Birgit Lao sõnul lasub edaspidi suurem vastutus inimestel endil. „Praegu on aeg hoolivaks ja vastutustundlikuks tervisekäitumiseks,  järgides juba tuttavaks saanud ennetusmeetmeid,“ selgitas ta. Lao sõnul tuleb viirushaiguse sümptomite tekke korral jääda koju ja vajadusel pöörduda arsti poole. „COVID-19 pandeemia on kestnud üle kahe aasta. Selle aja jooksul on elanikkond omandanud vajalikud oskused nakkuse ennetamiseks,“ rääkis Lao ja lisas, et Terviseamet jätkab olukorra jälgimist ja hoiab inimesi epidemioloogiliste muutustega kursis.

Kriisiaegne tervishoiukorraldus toetub põhimõttele, et vahendid on piiratud ning seda tuleb ümber jagada, tagades eelkõige vältimatu abi osutamise võimekuse. Eestis on tervishoiu ohuolukord jagatud kolme kategooriasse.

• • tase 1 – rakendatakse kriisi ohu korral;
  • tase 2 – rakendatakse juhul, kui tegemist on kriisiga, s.t. oht on realiseerunud ja  põhjustab elutähtsa teenuse toimepidevuse häireid;
  • tase 3 – rakendatakse juhul, kui tegemist on ulatusliku kriisiga.