Ujumine on üks parimaid harjutusvorme, mis pakub mitmeid eeliseid nii kehale kui ka vaimsele tervisele. See on madala mõjuga tegevus, mis tähendab, et see on õrn liigestele, samal ajal pakkudes tõhusat kogu keha treeningut. Siin on põhjalikum ülevaade sellest, miks ujumine on kasulik kehale ja tervisele. 1. Südame-veresoonkonna tervis Ujumine …
Loe edasi »
Toiduallergiad on lastel suhteliselt levinud, põhjustades tihti allergilisi haigusi, ent täiskasvanute seas on nende mõju väiksem. Lapsepõlves alguse saanud toiduallergiad, eriti selliste toiduainete nagu kala, pähklid ja munad suhtes, võivad kesta terve elu. Täiskasvanutel esineb aga üha enam ülitundlikkust soja ja eksootiliste viljade vastu. Toiduallergia sümptomid võivad ilmneda nii kiiresti, …
Loe edasi »
10-20% arstivisiitide puhul on kaebuseks väsimus. Mis võib olla väsimuse põhjus ning millal peaksid arsti poole pöörduma? Loe selle kohta lähemalt artiklist. Mis on väsimus? Teised nimetused: jõuetus, kurnatus, roidumus. Väsimus on ebakonkreetne sümptom, ent seda võib kirjeldada kui energia puudumist, vaimset kurnatust, vähenenud lihasvastupidavust, vähenenud füüsilise koormuse järgse taastumise …
Loe edasi »
Mesi on väga maitsev, aga ka tevisele tõeliselt kasulik kooslus, mille täpset retsepti ei tea keegi. Teada on aga fakt, et üks tilgake mett on ühe mesilase elutöö. Inimesed on mesilaste elutööd hinnanud ja mett erineval moel tarvitanud juba viimased 2500 aastat. Siiski ei ole mesi üksnes maitsev dessert, vaid inimesele mitmeti …
Loe edasi »
Mees ja naine on erinevad Mehe ja naise erinevuse organismi (sh naha) talitluses määravad hormoonid – meessuguhormoon testosteroon ja naissuguhormoonid östrogeenid. Tänu XY-kromosoomidega kaasasaadavatele geenidele ja testosteroonile on mehe luustik suurem ja tugevam, mehe koljuluud on võimsamad, põsesarnad ja miimilised lihased tugevamad. Meestel on vähem rasvkudet ning nende sidekude on …
Loe edasi »
Vitamiin D puhul räägitakse enamasti tegelikult D3-vitamiinist, mille parim looduslik allikas on päike. Analüüsid näitavad, et 75% eestimaalastel esineb vitamiin D puudus. Miks on D3-vitamiin oluline ning kust seda saada? Miks on D-vitamiini vaja?Vitamiinipuudust ei märka inimene kohe, sest selle mõju võib avalduda alles aastate pärast. Kuigi paljudel eestimaalastel ei …
Loe edasi »
Tursed silmade all on väga levinud häda, millega on kokku puutunud pea iga teine inimene. Hea uudis on see, et suuremalt jaolt on tursete tekkimise põhjused täiesti kahjutud ja ei ole seotud mingi haigusega. Esmapilgul tundubki, et tumedad ringid silmade all ei kujuta endast kuigi suurt probleemi – midagi ei …
Loe edasi »
Sügis toob endaga kaasa väljakutsed, milleks tuleb meil kõigil valmistuda – see on aeg, kui meie keha peab leidma lisajõudu, et toime tulla jahedama kliima ja lühemate päevadega. Väiksem päikesevalguse hulk võib mõjutada meie heaolu, kuna päikesevalgus aitab toota endorfiine, tuntud ka kui õnnehormoonid. Minudoc.ee perearst Sergey Saadi pakub välja …
Loe edasi »
Ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõusuperioodil sügisel pöörduvad paljud lapsevanemad perearstide poole, et saada nõu, millal on laps valmis pärast haiguse põdemist lasteaeda naasma. Selle vajaduse valguses on perearstid koostanud juhendi, mis aitab lapsevanematel teha informeeritud otsuse. Linnamõisa perearstikeskuse tohtri Reet Laidoja sõnul on lapse nakkusohtlikkuse ja lasteaeda naasmise hetke määratlemine keeruline. …
Loe edasi »
On hinnanguliselt, et umbes 3% elanikkonnast võib kannatada liigse higistamise ehk hüperhidroosi käes. Tihtipeale ei tuvastata liigse higistamise konkreetset põhjust. Idiopaatiliseks ehk iseseisvaks peetakse sellist primaarset higistamist, mis ilmneb enamasti noores eas, võib olla pärilik ja avaldub tüüpiliselt teatud piirkondades nagu käed, jalad, kaenlaalused või harvem näos. Sageli on see …
Loe edasi »