Tervis

Koroonavaktsiini väljatöötamine ja tootmine on täistuuridel. Mitmed suurriigid planeerivad koroonaviiruse vaktsineerimist alustada juba detsembris. Kas Eestis on võimalik koroonaviiruse levik taaskord kontrolli alla saada ja kuna jõuab vaktsiin meie inimesteni? Nendele küsimustele annab vastuse viroloog Irja Lutsar.   Lutsar usub, et praegused meetmed võiksid ära hoida riigi lukkupanemise. „Tahan loota, …

Mikroobide resistentsus antibiootikumide suhtes on nii Eestis kui ka mujal maailmas üha tõsisem probleem. Probleemi keerukuse, piiriülese mõõtme ning suure majandusliku koormuse tõttu ei piirdu selle mõju mitte üksnes raskete tagajärgedega inimeste ja loomade tervisele, vaid sellest on saanud ülemaailmne tervishoiuprobleem, kirjutab Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna peaspetsialist Piret Aasmäe.   Foto: Pixabay …

Viimastel nädalalatel on koroonaviirusesse haigestumise oluliselt kasvanud vanusegrupis 10-19 eluaastat, mistõttu palub terviseamet kriitiliselt üle vaadata noortekeskuste ja huviringide tegevused üle terve Eesti.   Perioodil 2.-8. november oli 10-19-aastaste nakatumise kasv eelmise nädalaga võrreldes enam kui 300 protsenti, selle aasta 46. nädalal ehk perioodil 9.-15. november oli kasv 45. nädalaga …

  Koeraga jalutamas käimine suurendab ohtu nakatuda koroonasse 78 protsendi võrra ja koera omamine kujutab sama suurt ohtu kui kontoris tööl käimine, selgub värskest uuringust. Hispaania teadlasid vaatlesid, kuidas erinevad eluolukorrad mõjutavad nakatumist koroonaviirusega. Lisaks koeraga jalutamas käimisele suurendab nakatumise ohtu toidukaupade tellimine koju, vahendab Daily Mail. Praegu pole veel teada, …

1. Köha, bronhid, kilpnääre. 2. Depressioon, ärevus, stress, peavalu, kõhunääre, maoga mure. 3. Neerud, põis, lihasvalud, seljavalu, kõrvetised, hambavalu, ärevus. 4. Maks, sapp, tõstab tuju, parandab nägemist, migreen, menstruatsiooni valu. 5. Soolestik, nahahaigused. 6. Peensool, kurk, luumurd, ülemõtlemine. 7. Veresuhkur 8. Seedimine, võtab maovalu. 9. Kolesterool ja süda. Allikas. Riina Anslan

Piparmünt on populaarne maitse- ja ravimtaim, mida leidub metsikult kasvamas nii looduses kui kultuurina koduaedades ning mida kasutatakse juba sajandeid. Mündiliste perekond on väga suur ja teadaolevalt on maailmas vähemalt 25 erinevat mündisort. Juba Egiptuse püramiididest on leitud piparmündi kasutamise jälgi, mis viivad tagasi aastasse 1600 eKr. Iidsetel aegadel oli mõnes maailma …

Pune on kõrgelt hinnatud maitse- ja ravimtaim, mis kuulub mündi perekonda. Eesti keeles tuntakse pune ka selliste nimede all nagu vorstipune, vorstirohi ja mägimajoraan. On teada, et pune kasutasid nii vanad egiptlased kui kreeklased. Legendi kohaselt lõi selle taime Kreeka armastus- ja ilujumalanna Aphrodite, tähistamaks õnne ja rõõmu… ning arvatavasti …

Inimene peab kindlasti tarbima C-vitamiini, sest organism seda ise ei tooda. Rimi toitumisnõustaja Katri Merisalu rõhutab, et inimesed peaksid sööma C-vitamiini rohkeid toite kogu aeg, mitte ainult viiruste ajal – nimelt ei suuda meie organism C-vitamiini ise sünteesida. Eriti hoolikalt peaksid C-vitamiini tarbima rasedad naised, imetavad emad ning suitsetajad. „C-vitamiin …

Küüslauk (Allium sativum) on väge täis taim, mille kasulikud omadused on olnud au sees juba iidsetest aegadest alates ja seda erinevates kultuurides. Küüslauk on mitmeaastane taim, mis kuulub lauguliste perekonda koos hariliku sibula, muru-, karu- ning porrulauguga. Küüslauk on väga rikas erinevate toitainete poolest, olles ise madala kalorsusega. Ühes küüslaugu …

Toitumisnõustaja Katri Merisalu soovitab hoolega jälgida, et meie menüüs oleks iga päev vajalik hulk kiudaineid – naistel minimaalselt 25 grammi ning meestel 35. Kiudainete vaegus põhjustab organismi vastupanu võime langust ning väga tihti ka ülekaalu. Arenenud riikides süüakse umbes poole vähem kiudaineid kui on soovitatav päevane norm.   „Hiljutises uuringus, …