Tartu Ülikooli farmaatsia instituudis töötatakse koos proviisorite ja erialaorganisatsioonidega välja ravimite kasutamise hindamise teenust, mille eesmärgiks on nõustada viit või enamat ravimit võtvaid patsiente. Peagi võiks teenus ka üldapteekides rakendust leida. Tartu Ülikooli farmaatsia doktorant Anita Tuula ütles, et Euroopa ühiskonda iseloomustab kiire rahvastiku vananemine. „Kuigi keskmine iga on Eestis …
Loe edasi »
Vähiravifondi Kingitud Elu juht Toivo Tänavsuu sõnul ta ei mõista, kuidas nemad suudavad kõiki abivajajaid aidata kolme miljoni euroga, aga haigekassa sellega hakkama ei saa. Haigekassa juht selgitas, et põhimureks on solidaarne süsteem. „Nii Kingitud Elu, [Tartu ülikooli kliinikumi] lastefond kui ka Tallinna lastehaigla toetusfond aitavad kõik Eesti inimesi hästi …
Loe edasi »
Tänavune gripihooaeg algas novembrikuus ja kui esialgu levis see peamiselt lasteaedades ja koolides, siis lähinädalatel võib haigestumine kiiresti kasvada eakate seas. Ometigi on esimest korda sel aastal võimalik riigi kulul vaktsineerida nii koolieelikuid kui ka 60-aastaseks saanuid. Gripihooaeg algas tänavu novembris ja teeb sel aastal tasa kõik, mis koroona-aastatel tegemata …
Loe edasi »
Alaseljavalust Alaseljavalu võib olla akuutne (kuni 6 nädalat), sub-akuutne (6-12 nädalat) või püsiv e. krooniline (12+ nädalat). Akuutne ja sub-akuutne alaseljavalu võib ilma spetsiifilise taastusravita taanduda iseenesest 3 kuu jooksul, kuid valu teke võib olla indikaatoriks treeningu või elustiili probleemile. Püsiv alaseljavalu nõuab sageli pöördumist kliinilise spetsialisti poole.Alaseljavalu saab jagada üldistavalt …
Loe edasi »
Ilmselt igal naisterahval on kapis vähemalt üks paar kõrgete kontsadega kingi, mida erilisteks juhtudeks hoitakse. Miks kannavad naised kontsakingi ? Usutakse, et kõrge kontsaking on feminiinsuse sümbol. See muudab kehaasendi naiselikumaks, teeb pikemaks ja viib jala asendisse, kus sääred näevad „atraktiivsemad välja“. Kuid kas kõik need positiivsed küljed, mis inimesed kontsakingade …
Loe edasi »
Vaktsineerimine on ja jääb Eestis vabatahtlikuks. Koolides COVID-19 vastast vaktsineerimist ei ole plaanis. Sotsiaalministeerium ei ole soovinud ühegi muudatusega seda põhimõtet muuta. Kavandatava koolides vaktsineerimise määruse muutmise eesmärk on viia see kooskõlla kehtiva seadusega, mis juba praegu lubab erandina arstiabi ja vaktsineerimise üle otsustada ka kaalutlusvõimelisel noorel, kui mingil põhjusel …
Loe edasi »
Jõuluootusega üheaegselt jõudis kätte iga-aastane viirushaiguste hooaeg. Nii nagu Euroopale prognoositi, näeme sel talvel suuremat gripi ja RS-viiruse lainet, mis ületab tõenäoliselt COVID-19 eelse aja keskmise taseme. Kui COVID-19 kohta teame, et see on praegu laste suhtes leebem, võib gripp ja RS-viirus lisaks eakatele inimestele haiglasse viia alla 5aastaseid lapsi. …
Loe edasi »
Alljärgnev BNS-i uudis kummutab varem levinud propaganda, mille kohaselt vaktsiinid on ohutud: terviskahjustused näitavad, et lausvaktsineerimine on ohtlik ja igat inimest peaks vaktsineerimise eel eraldi hindama, kas oht tema tervisele on olemas. Eestis aga mindi sundvaktsineerimisele selle läbi, et vastasel juhul oleks keeldujad ühiskonnast välja lülitatud. Alates 1. maist käivitus …
Loe edasi »
Ilmselt iga inimene on ühel hetkel oma jala või käe vastu mööblieseme nurka ära löönud ja tunda saanud ebamugavat surisevat tunnet käes või jalas. Surinate tekkeks on veel palju põhjuseid, okeid ning vähem okeid, mida mõistes on lihtsam ka aru saada, kuidas seda vältida või muuta saaks. KESKNÄRVISÜSTEEM JA PERIFEERNE …
Loe edasi »
Eestis liigub praegu palju viirusi ning Lääne-Tallinna keskhaigla juhi Arkadi Popovi sõnul võimaldab seda Covidi suhteliselt tagasihoidlik levimus. “Ilmselt viirused tunnevad vabadust. Covid seda võimaldab praegu, sest Covid võrreldes teiste viirustega, mis praegu liiguvad ringi, on väga tagasihoidlikul kohal – ainult kuus protsenti kogu viirustekomplektist, mida on võimalik tuvastada,” rääkis …
Loe edasi »