Rahandusministeeriumi värske kevadprognoos on tekitanud tugevat kriitikat opositsioonierakondade seas, kes hoiatavad, et riigi eelarveseis halveneb kiiresti ning võlakoormus kasvab ohtlikule tasemele. Nende hinnangul liigub Eesti rahanduslikult olukorda, kust väljapääs võib kujuneda väga keeruliseks.
Sotsiaaldemokraatide juht Lauri Läänemets tõi esile, et prognoosi kohaselt süveneb eelarvepuudujääk lähiaastatel veelgi. Tema sõnul võib defitsiit 2027. aastal ulatuda koguni 4,9 protsendini SKP-st ning jääda ka edaspidi lubatud piiri lähedale. Läänemets kritiseerib valitsuse senist poliitikat, väites, et tehtud maksumuudatused on viinud riigieelarve sügavasse miinusesse.
Tema hinnangul tähendab nõrk eelarveseis ka seda, et riigil puudub lähiaastatel võimalus suurendada palku avalikus sektoris või investeerida olulistesse valdkondadesse nagu haridus ja majandusareng. Samuti kasvavad intressikulud kiiresti, ulatudes sadadesse miljonitesse eurodesse, mis lisab riigi rahandusele täiendavat survet.
Läänemets hoiatab, et selline areng võib järgmise majanduskriisi korral viia Eesti väga keerulisse olukorda, kus reageerimisvõime on tugevalt piiratud. Lisaks rõhutas ta, et kütusehindade tõus võib perede kulusid veelgi suurendada ning majanduskasvu pidurdada, kui riik ei võta olukorra leevendamiseks samme.
Ka Isamaa juht Urmas Reinsalu on prognoosi suhtes kriitiline, nimetades olukorda murettekitavaks. Tema sõnul prognoosib valitsus lähiaastateks ligi miljardi euro suurust täiendavat defitsiiti, samal ajal kui riigivõlg kasvab kiiresti. Prognoosi kohaselt võib võlakoormus ulatuda 2030. aastaks 39 protsendini SKP-st, mis tähendab Euroopa kiireimat kasvu selles vallas.
Reinsalu hinnangul põhineb tänavune majanduskasv suures osas laenurahale, mis tema sõnul ei ole jätkusuutlik. Ta väidab, et ilma laenuta oleks majandus jätkuvalt languses ning praegune kasv on näiline ja ajutine.
Tema sõnul on riigi rahanduse korrastamise asemel tekkinud segadus ning olukorra parandamine nõuab kiireid ja konkreetseid samme. Ta peab vajalikuks koostada negatiivne eelarve, loobuda täiendavatest kulutustest ning kehtestada uus selge eelarveraamistik, mis taastaks riigi rahanduse juhitavuse.
Kokkuvõttes näitab prognoos, et kuigi majandus võib näidata kasvu märke, on riigi rahanduslik seis pingeline ning riskid kasvavad. Opositsiooni hinnangul vajab olukord kiiret sekkumist, et vältida sügavamat kriisi tulevikus.
