“Kõik rahvusvahelised organisatsioonid, alates maailma terviseorganisatsioonist, Euroopa haiguste kontrolli keskusest, Ameerika haiguste kontrolli keskusest, ka Euroopa Liidu liikmesriigid on üldiselt seisukohal, et sellest viirusest lahti ei saa ja me ei ole sellest lahti saanud,” nentis teadusnõukoja juht, professor Toivo Maimets, kelle sõnul peame sügisel ilmselt taas COVID-viirusega võitlusesse asuma.
“Tuleb meenutada, et uus laine algas mullu juba augustis. Meil on mõni kuu loodetavasti aega, et valmistuda väga põhjalikult, mõelda läbi, mida saaks paremini teha, kui me jälle sellisesse situatsiooni satume,” selgitas Maimets.
See, mis sügisel juhtuma hakkab, sõltub teadusnõukoja juhi sõnul kahest asjast: esiteks, millega saab hakkama viirus ja teiseks, millega saame hakkama meie ise.
“See, et viirus muteerub, on kõigile nüüd juba selge. Me alles kohtasime omikroni, siis kohtasime omikron-2 kahte. Täna on maailmas ringlemas juba omikron-3, omikron-4, omikron-5, nii, et viirus pole oma muteerumise potentsiaali veel ammendanud,” kirjeldas Maimets, kelle sõnul ei ole eelnimetatud viirusemutatsioonidest ükski väga hirmutav olnud.
Kolm stsenaariumi sügiseks
Vastavalt sellele on teadusnõukoda koostanud kolm stsenaariumit: leebe, raske ja uus pandeemia ehk kas uus variant tuleb omikroni-laadne või sellest nõrgem ja leebem, mis ohustab eelkõige ikkagi ainult riski inimesi. Sellise viiruselainega saab meditsiinisüsteem hästi hakkama tavapärase tegevuse raames ja mingeid olulisi häireid see kaasa ei too.
“Teine variant on raske variant. Kui viirus ikkagi leiab uusi mutatsioone, mis teeb kas levimise oluliselt suuremaks või teeb haiguspildi oluliselt keerulisemaks, siis on selge, et on vaja võtta oluliselt teistsuguseid meetmeid kasutusele,” tõdes Maimets.
“Muidugi on olemas ka variant, mis on loodetavasti ainult teoreetiline, et viirus muutub, rekombineerub mingite teiste komponentidega ja me saame sellise viiruse tüve, mis ignoreerib täielikult kas vaktsineerimise või siis ka läbipõdemisega saavutatud immuunsust. Meil ei ole enam kaitset selle vastu ja siis muidugi me oleme tagasi seal situatsioonis, kus me olime kaks aastat tagasi. Me kõik tegevused peavad olema selle nimel, et seda nakatumise kõverat võimalikult maha suruda, nii kaua, kui meil on jälle uue tüve vastu vaktsiinid olemas.”
Kahe aasta tagusest ajast, mil viirusepandeemia käivitus, eristab meid Maimetsa sõnul see, et ühiskonnale on kõikidest meetmetest ja vaktsiinidest tekkinud tõeline tüdimus.
“Ühiskonna vastuvõtlikkuse tase on hoopis teise koha peal ja see tekitab erilisi raskusi,“ rääkis ta. „Nii, et lühidalt öeldes tuleb loota parimat ja valmistuda halvimaks, aga igal juhul tuleb valmis olla. Seda suve tuleb kasutada selleks, et kõikidel tasemetel mõelda läbi, kuidas me kõige paremini valmis oleks ja see ei puuduta mitte ainult meditsiinisüsteemi, see puudutab haridussüsteemi. See puudutab õigusruumi. Et me ikka ei oleks ka sügisel selles situatsioonis, kus käib vaidlus, kellel on õigus, milliseid asju teha, kellel on kohustus ja kes mille eest vastutab.”
Uus viiruselaine hakkab liikuma lõunapoolkeralt
“On tekkinud olukord, kus me sellest viirusest enam lahti ei saa, seda purki tagasi pane. Üleüldse on nii, et kui üks viirus suudab nakatada mitut erinevat liiki, siis on sedasorti viiruse piiramine väga-väga raske,” ütles viroloogia kaasprofessor Margus Varjak.
“Meil ongi nüüd maailmas tekkinud selline hetkeline vahepaus, kus meil siin põhjapoolkeral lähevad nakatumisjuhtumid alla. Nüüd ilmselt mõne aja pärast, umbes juunis, hakkavad tõenäoliselt nakatumisjuhtumid üles minema just Ladina-Ameerikas, Aafrikas ja ka Austraalias,” selgitas Varjak.
“Põhjapoolkeral on klimaatiline muutus toimunud ja kui on uus tüvi, siis sellel valitsevaks saada on praegusel hetkel juba kaunis raske. Lisaks on see asjaolu, et vaktsineeritus ja läbipõlemine on Euroopas väga-väga head ja ka see piirab uute tüvede tekkimist. Seetõttu hakkab kogu see kriitiline osa toimuma lõunapoolkeral.”
Selles vaates on Varjaku hinnangul halb just see, et üldse uutest tüvedest rääkides on põhja poolkeral tehniline võimekus neid tüvesid jälgida väga hea. Ka Eesti on üks neist riikidest, mis suudab neid tüvesid jälgida sisuliselt reaalajas. Aga lõunapoolkeral on selline võimekus suures osas pea olematu.
“Kui eelmisel aastal omikron tuli, siis see tuli Aafrikast, see korjati esimest korda üles Lõuna-Aafrika vabariigist, mis on Aafrika mandri kõige tehnoloogiliselt arenenum riik,” märkis Varjak, kelle hinnangul tuleb info uute tüvede kohta enamjaolt tagantjärgi kuu või kaks kuud hiljem.
Hetkel on omikron-2 “absoluutne valitseja” ja on tekkinud ka vähem levinud omikron-3, aga juba on märgatud ka omikron-4 ja omikron-5. Siis on tekkinud ka omikron-1 ja omikron-2 erinevad “lapsed”. Viirused on omavahel vahetanud geneetilist materjali ja saanud järglase. Neid kutsutakse Xe ja Xf tüvedeks.
Haiglad valmistuvad juba sügiseseks viiruselaineks
“Kuna viimase paari nädala jooksul on ikkagi paljudes haiglates Covidi osakonnad täiesti kaotatud või on alles jäänud sellised väiksemad osakonnad ja nakkushaigla suudab ka Tallinnas päris hästi patsiente vastu võtta, siis haiglate vaates on olukord läinud oluliselt paremaks,” märkis Põhja-Eesti Regionaalhaigla infektsioonikontrolli talituse juhataja Mait Altmets.
Haiglate vaates on oluline vähendada suurt ülekoormust ja vähendada võimalikke haiglasiseseid nakkusi, ka nakkuse levikut esmatasandil – see on see osa, mida praegusega võrreldes Altmetsa arvates kindlasti parandada saaks.
“Väga palju on ka ühiskonna ja elanike enda teha. Kasvõi tõesti vaktsineerimine ära teha, mis on tegemata või uuendada ja sellega me tegelikult kõige paremini aitame haigla haiglakoormust vähendada. Haiglad tegelevad praegu sellega, et teha tagasi seda defitsiiti, mis on tekkinud, kuna hetkel on soodne foon ja haiglaravikohti on õnnestunud oluliselt kokku tõmmata,” kirjeldas Altmets.
Aga on asju, mida tuleks sügiseks ja järgnevateks aastateks haiglate töös parandada.
“Üks asi on tööjõud – see teadmine, et meil on hooldajaid ja õdesid puudu, loomulikult ei ole uus. Proovime leida võimalust rakendada sõjapõgenikke nii palju kui võimalik tööle, erinevad raviasutused on seda ka tegemas ja inimesi koolitamas. Samuti tuleks rakendada võimalikult palju praktikante ja tudengid ning veel rohkem integreerida neid tööd tegema. Ja suvel peavad töötajad puhkama, et olla valmis järgnevateks laineteks,” selgitas Altmets.
“Infrastruktuuri poole pealt kiireid muutusi muidugi ei ole, aga töö käib, et react.eu rahastusest on järgmise aasta lõpuks lisandumas 150 isolatsioonipalatit. Need valmivad õnneks järk-järgult, et ei pea ootama kuni aasta lõpuni. “
Loomulikult ootavad haiglat abi ka uutest vaktsiinidest ning suukaudsetest viirusevastastest ravimitest, mis on sügiseks loodetavasti juba haiglate arsenalis, et aidata haiglakoormust vähendada.
“Haiglad kindlasti loodavad, et püsib lisarahastus, et me suudaksime töötajaid jätkuvalt motiveerida,“ lausus Altmets. „On väsimust, aga ilmselt see lisaraha natukene motiveerib veel pingutama. Nii kaua, kuni me saame vaktsineerimise paremaks, on viiruse levik meil selline, et saamegi rääkida, et tegemist ongi hooajalise viirusnakkusega.“
Altmetsa sõnul võiksid inimesed ka edaspidi end maskide abil nakkushaiguste eest kaitsta ning sellest võiks saada uus normaalsus.
“Koos COVIDi tulekuga kadusid teised viirusnakkused praktiliselt ära ja niipea, kui maksid langesid, on grippi haigestumine oluliselt kasvanud – seda on näha nii haiglates kui ka perearstide juures,” ütles Altmets.
“Võib-olla see vanasse normaalsusesse tagasiminek ei peakski olema see, mida me tahame, vaid maskil võikski jääda meie viirushooaegadel meie igapäeva lahutamatuks osaks ja normiks. Et me ei vaataks neid, kes maski kannavad kui pidalitõbiseid, kui vaid inimesi, kes hoolivad enda ja teiste tervisest.”
