Valitsuse otsusega doteeritakse kõiki kütteliike peale ahikütte, ometi ei tule puiduga kütmine enam soodsam gaasist või elektrist. Nii halupuud, pellet kui ka puitbrikett on teinud läbi hüppelise hinnatõusu ning ahiküttel elanikud peavad hooaja küttevaru soetama ühekorraga, mis on kulukas ettevõtmine.
82-aastane Türi pensionär Rein tõdes, et kõige muu kõrval on ka küttepuude hind teinud peadpööritava tõusu, kuigi ta usub, et sai talvevaru veel isegi hea hinnaga. Vallalt ta veel abi palumas pole käinud, aga kui hind peaks edasi tõusma, tuleb seda võimalust kaaluda.
“Eelmisel aastal sai 35 euroga kätte veel, aga nüüd on halupuu 80 ja 90 eurot. Nii et juba üle kahe korra kallimaks on läinud see halupuu. Brikett oli enne alusetäis 180 ja alla selle, aga nüüd on 450 eurot. Mida päev edasi, siin ju muutub üleöö,” rääkis Rein.
Tallinlasteni jõuab küttepuu veel kõrgema hinnaga. Nõmmekas Tiit on pensionär, kes elanud oma kodumajas sünnist saati. Tiidu majas on kaks ahju, mida ta kütab üle päeva. Puid ostab ta võrgus, nii on küll pisut kallim, kuid sedasi on neid lihtsam kuurist tuppa toimetada.
Viimati soetas Tiit halupuid tänavu juulis. Mullusega võrreldes maksis ta sama koguse puude eest kolmandiku võrra rohkem.
“Lubati küll vana hinnaga veel, natuke öeldi, et ei saanud nii anda enam, sai kallimalt. Võrgus kasepuud, kuivad ja maksin vist 5.50. Nii et eelmise aastaga läks umbes 400-500 eurot kallimaks. /…/ Ikka guugeldasin ja vaatasin, et teistel oli üks võrk 7.70 ja oli ka kaheksa, nii et isegi hästi sain,” selgitas Tiit.
Vanade majade energiaklass on vilets, sest need on kehvasti soojustatud, seetõttu on ka küttekulu suur.
Majandusminister Riina Sikkut tõdes, et ahiküttele samasugust toetusmehhanismi nagu gaasile, elektrile ja keskküttele välja töötada ei anna, sest seal pole kulu igakuine ega automaatselt tšekiga tõendatav.
“Suvel, kui hüvitist kokku lepiti, siis see hinnatase oli veel madalam. Sellist hinnatõusu nagu gaasi või elektri puhul ei olnud veel toimunud, megavatt-tunni sai ikkagi veel odavamalt kätte. /…/ Juulikuus, kui hüvitist kokku lepiti, selleks ajaks olid paljudel inimestel talvepuud tellitud, ilma tšekita, ja ei ole võimalik automaatselt hüvitada,” rääkis Sikkut.
Minister soovitas hätta jäänutel minna abi küsima oma elukoha sotsiaalosakonnast. Just nii lesestunud 84-aastane Milvi tahtiski teha. Tal on ka tšekk puude eest alles, aga ta sai aru, et tema toetusele ei kvalifitseeru, sest tal seisab kontol hoolega kogutud matuseraha.
“Poolmärg lepp, 110 eurot oli ruutmeeter. Nii et mul läheb umbes kümme ruumi. Ja briketti, noh, see ei ole päris tonn, see oli 330 eurot,” rääkis Milvi.
“Ma pöördusin ka Nõmme sotsiaalosakonna poole, et kas mingit toetust. Jaa, siis toote oma väljavõtte hoiukassast. Tähendab, kui mul see matuseraha on hoiukassas, siis mind loetakse ilmselt juba rikkuriks, mul on mitu tuhat eurot,” lisas ta.
Niisiis on tänavuse talve küttepuud valitsusele juba mullune lumi. On siis plaanis järgmiseks kütteperioodiks ahiküttele sobiv toetusmeede välja töötada?
“Seda, milliseks kujunevad energiakandjate hinnad, on väga keeruline öelda ka paari kuu perspektiivis, rääkimata järgmisest talvest. Nii kaua, kui Euroopas on sõda ja ebakindlust palju, siis on väga keeruline näha, et mingisugune prognoositavus tekib hindadesse, ka puidu hindadesse,” ütles Sikkut.
Err.ee
