Keilas omapäi jäetud lapsed pääsesid õnnekombel hullemast, Tartus lahutas naist surmast paar minutit
Öeldakse, et oma silm on kuningas, kuid vähemalt ühel juhul pole selle tarkusega midagi peale hakata. Vingugaas on täielikult lõhnatu, värvitu ja maitsetu, mistõttu pole võimalik seda niisama ära tunda, aga kui sellises keskkonnas pikalt olla, siis on see eluohtlik.
Sageli pole pererahval aimugi, et nähtamatu eluohtlik gaas nende kodus ringi hiilib. G4Si standardlahenduste divisjoni direktori Tarmo Pärjala sõnul on nii mõnigi saanud vingugaasi olemasolust teada alles pärast anduri paigaldamist.
“Peale anduri paigaldamist on kurdetud, et see annab kogu aeg “valehäiret”. Põhjus pole aga olnud rikkis seadmes, vaid selles, et eluruumis on vingugaas,” räägib ta. “Sellises olukorras tuleks üle vaadata küttekehad ja kütmisviisid, kuid kahjuks uskumatult suur hulk inimesi hoopis loobuvad andurist ning seavad oma tervise ohtu.”
Alates 2021. aastast on lisaks suitsuandurile kohustuslik ka vingugaasiandur. See peab olema tahkekütteseadmega hoonetes ehk seal, kus on näiteks ahi, pliit või kamin. G4Si värskest uuringust selgus aga jahmatav fakt – seda nõuet täidab vaid 75 protsenti leibkondadest, 25 protsenti eirab seadust.
Kui teadlikud on inimesed vingugaasist ning kuidas end selle eest kaitsta? G4Si ja Päästeameti statistika annab vastused.
Häirele ei pöörata tähelepanu
Vingugaas tekib mittetäieliku põlemise käigus ning seda on võimalik tuvastada ainult anduri abiga. “Ilmselt just seetõttu tekivad olukorrad, kus inimene peab vinguanduri häiret valeks – ruumis pole vingugaas tema jaoks kuidagi tajutav,” nendib G4Si Nublu teenusejuht Eveli Hunt ning lisab, et sel põhjusel loobus eelmisel aastal 2000 perekonda vingugaasiandurist (siia hulka kuulusid ka teiste brändide andurid, mitte vaid Nublu).
Värskest uuringust selgus veel nii mõndagi:
- 33 protsenti vastanutest ei teadnud, et vingugaasi ei saa ära tunda või et selle tuvastamiseks on vaja vinguandurit.
· 136 000 inimese suvekodu on ohus (ja nad eiravad seadust), sest neil on vingugaasianduri kohustus (neil on tahkekütte või gaasiseade), aga neil pole andurit
· 50% inimestest eiravad vingugaasianduri paiga
· Endiselt pole kadunud valearusaam, et vingugaas on õhust raskem – nii arvab ekslikult 44% vastajatest
Tunne oma küttekollet
Iga küttekolle on erinev ning kui seda mitte tunda, on vingugaasi tekkimine üsna tõenäoline. Hunt toob näite jaanuarikuust, mil ühest Keila eramust tuli vingugaasi häire. Kontaktisikud kõnele ei vastanud ning G4Si patrull läks asja uurima.
Kohale jõudes avasid ukse kooliealised lapsed, kes olid üksi kodus. “Lapsed ohtu ei tajunud, kuid eksperdil kaasas olev vingugaasi käsimõõtur tuvastas hoones kõrge vingugaasi taseme. Lapsed viidi lastehaiglasse kontrolli ning eluruumid tuulutati,” räägib Hunt. “Kliendi sõnul küttis tol päeval ahju vanaema, kes polnud konkreetse küttekolde eripäradega kursis ning sulges siibri liiga vara. Tavaliselt küttis ahju pereema. Vanaema oli pahaaimamatult paariks tunniks laste juurest ära tulnud ning selle ajaga oligi vingugaas tekkinud.”
Alles paar nädalat tagasi registreeris Nublu andur aga Tartu korteris tulehäire, millele reageeris patrullekipaaž. Patrulli kohale jõudes vastati korterist koputamisele, et kohe tehakse uks lahti, kuid pikalt keegi ei tulnud. Lõpuks naisterahvas tegi korteri ukse lahti. Koridor ja köök olid paksult suitsu täis ning naisel oli pea verine. Patrull juhatas naise õue värske õhu kätte. Peale seda patrulli turvatöötaja läks tagasi korteri kööki, kus avastas, et kartul oli jäetud pliidile ja pann toiduga kärssas. Patrull lülitas pliidi välja ja tegi aknad lahti, et ruumid tuulutada. Patrullil kaasas olnud vingugaasitaseme käsimõõtur näitas tulemuseks 2000ppm, mis tähendab, et kui patrull oleks saabunud mõned minutid hiljem, oleks korteris olnud naine surnud. Kohale kutsutud kiirabi võttis naise haiglasse tervisekontrolli.
Päästeameti nõunik Berit-Helena Lamp nendib, et inimesed ei reageeri tihti anduri tööle ning viibitakse ruumis edasi ilma seda isegi tuulutamata. “Jätkuvalt eeldavad inimesed, et nad peaksid vingugaasi lõhna tundma või nägema ning ei taha mõista, et ainus tuvastamise viis on anduri reageerimine.”
Vingugaasiga seotud õnnetused 2020.–2022. aastal
- 2020. aastal hukkus üheksa inimest ja sai tervisekahjustusi 53 inimest 45 sündmuse käigus.
- 2021. aastal hukkus vingugaasimürgistuse tõttu viis inimest viie erineva sündmuse käigus (neist üks oli laps). Tervisekahjustusi sai 47 inimest (nende hulgas kuus last) 41 sündmuse käigus.
- 2020–2022 oli kõige sagedasem vingugaasimürgistuse põhjus see, et küttekolde siiber pandi liiga vara kinni.
- 2022. aastal tekkisid vingugaasi tõttu terviseprobleemid vähemalt 47 inimesel. Surmajuhtumite andmed ei ole veel kinnitatud.
Allikas: Päästeamet
