„Saame panna väga konkreetse ajapunkti sellele, millal meil alkoholitarbimine taas tõusuteele pööras – see toimus nimelt 2019. aastal toimunud aktsiisilangetuse järel. Nüüd oleme jõudnud aga sellesse hetkesse, kus aktsiise tuleks taas kergitama hakata – seda ühelt poolt riigieelarve kaalutlustel, teiselt poolt aga sellepärast, et alkohol ei oleks võrreldes teiste kaupadega odavam ja seetõttu inimestele ahvatlevam,“ rääkis tervishoiuekspert Maris Jesse WHO kohtumisel, kus arutleti alkoholivastase võitluse edasisi meetmeid.
Tänu koroonakriisi taandumisele kavatseb riik hakata senisest enam tegelema käesoleval kümnendil taas hoogu koguva alkoholitarbimise vähendamisega. Koostööd tehakse selleks nii Maailma terviseorganisatsiooniga (WHO) kui riikidega üle kogu Euroopa, kes kohtuvad käesoleval nädalal (16.-17.05) ka Tallinnas. Eeskätt arutatakse tõenduspõhise alkoholipoliitika meetmeid, sealhulgas maksustamist ning alkoholi kättesaadavuse ja reklaami piiramist. Eestis on ekspertide sõnul oodata nii aktsiisitõuse kui ka rasvaseid kirju alkoholipudelitel, mis hoiatavad sõltuvuse ja muude tervisekahjude eest.
„Kas me nüüd alkoholitootjad kohe päris pihtide vahele võtame, see on iseküsimus, aga teema on igatahes uuesti päevakorrale võetud,“ rääkis tervishoiuekspert Maris Jesse, kes oli 2016–2021 aastatel sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler ning töötas vimase valitsuse ajal tervise- ja tööminister Peep Petersoni nõunikuna. Jesse sõnul annab alkoholivastase võitluse intensiivistamiseks võimaluse eeskätt covidi-kriisi taandumine, mis võimaldab jälle ka muudele teemadele keskenduda.
Eestis on ekspertide sõnul oodata nii aktsiisitõuse kui ka rasvaseid kirju alkoholipudelitel, mis hoiatavad sõltuvuse ja muude tervisekahjude eest.
Siinkohal peab toonitama, et WHO Euroopa regioonis, eriti Euroopa Liidu riikides on alkoholitarbimine kõrgeim maailmas, kusjuures Eestis, Lätis ja Leedus on alkoholitarbimine jällegi üks kõrgemaid kogu Euroopas – nagu ka alkoholist tingitud haiguskoormus. 2021. aastal tarbiti Eestis täiskasvanud (15+) elaniku kohta keskmiselt 11,1 liitrit absoluutalkoholi. Otseselt alkoholist põhjustatud haigustesse suri aga lausa 695 inimest, mis on viimaste aegade kõrgeim näitaja.
Odav alkohol peibutab inimesi
„Saame panna väga konkreetse ajapunkti sellele, millal meil alkoholitarbimine taas tõusuteele pööras – see toimus nimelt 2019. aastal toimunud aktsiisilangetuse järel,“ rääkis Jesse, kelle sõnul on alkoholitarbimine ühiskonnas tervikuna seotud suuresti sellega, kui odavaks või kalliks see inimestele läheb.
„Toona ei olnud meil veel mingit majanduskriisi, aga alkohol tehti odavamaks. See toimus väidetavalt piirikaubanduse lõpetamise eesmärgil, ehkki tegelikud andmed näitasid, et piirikaubandus oli juba stabiliseerinud,“ rääkis Jesse. „Tegemist oli poliitilise otsusega, mille kohta teati ka seda, et mingil hetkel hakatakse aktsiise jälle tõstma. Nüüd olemegi sellesse aega jõudnud, kus aktsiise tuleks taas kergitama hakata – seda ühelt poolt riigieelarve kaalutlustel, teiselt poolt aga sellepärast, et alkohol poleks teiste kaupadega kõrvutades selgelt odavam ja seetõttu ka inimestele ahvatlevam.“
2021. aastal tarbiti Eestis täiskasvanud (15+) elaniku kohta keskmiselt 11,1 liitrit absoluutalkoholi. Otseselt alkoholist põhjustatud haigustesse suri aga lausa 695 inimest, mis on viimaste aegade kõrgeim näitaja.
Tervishoiuekspert soovitas kõrvutada näiteks seda, kui palju maksab kuus purki õlut võrreldes kas või kinopiletiga. „Tulemus on ehmatav,“ nentis Jesse. Samas möönis tervishoiuekspert, et alkoholitarbimist kui sellist mõjutavad kahtlemata veel teisedki tegurid peale hinna. „Praegu mõjutab olukorda tervikuna kindlasti ka üldine majanduslik olukord,“ rääkis ta. „Majanduskriiside ajal on üldiselt nii, et alkoholitarbimine hakkab vähenema, sest inimesed peavad valima, kuhu oma raha panna. Enamike perede jaoks ei ole alkohol õnneks siiski esmaste prioriteetide seas.“
Tallinnas toimuva kohtumise ühe peaesineja, WHO Euroopa regiooni krooniliste mittenakkushaiguste nõuandva kogu liikme dr Jürgen Rehmi sõnul on Eesti olnud enamasti eeskujulik alkoholiaktsiisi tõstmisel ja selle kättesaadavuse piiramisel. Samas toonitas välisekspert, et ka vastassuunalised otsused on koheste tagasilöökidena näha.
„Eesti poliitika on toonud pikas perspektiivis kaasa tarbimise ja suremuse märgatava vähenemise ning oodatava eluea pikenemise,“ rääkis dr Rehm, rõhutades siiski, et nende meetmete puhul on oluline just järjepidevus. „Paraku oleme näinud sedagi, et aktsiisi langetamine on toonud kaasa alkoholi tarbimise ja sellest tingitud suremuse suurenemise,“ nentis Kanada sõltuvuse ja vaimse tervise keskuse vanemteadlane dr Rehm.
Hoiatavad kirjad pudelitele
WHO ja terviseekspertide kohtumisel analüüsitakse muu hulgas seda, kuidas erinevate meetmete rakendamine on Balti riikides õnnestunud ja missugune peaks olema edasine suund, et alkoholi tarbimist ja sellest tingitud kahjusid ühiskonnas ning riigis tervikuna vähendada. Lisaks uuritakse, kuidas pakkuda inimestele paremini informatsiooni seoses alkoholi kui toote riskidega.
WHO nõunik Daša Kokole tutvustas kokkutulnutele ka erinevaid katsetusi ja projekte, mille eesmärgiks oli teada saada, kuidas inimeste teadlikkust alkoholi kahjuliku mõju suunal paremini tõsta.
Muu seas viidi Eestis läbi katsed, millega uuriti, kuidas alkoholi ohtude kohta toote pakendil paremini teavitust jagada. Katset tehti hoiatava sildiga, siis hoiatava sildiga, mis on varustatud ka pilkupüüdva sümboliga ning lõpetuseks hoiatava sildiga, mille kõrval on foto vähihaigset naispatsiendist. Üllatuslikul kombel peetakse kõige mõjusamaks enamasti just pilkupüüdvate sümbolitega varustatud hoiatussilte. Fotod võivad seevastu tekitada ka vastupidise, äratõukava reaktsiooni, kuna inimesed ei soovi, et selliseid kujutusi neile otse ninna alla surutaks.
Siiski on hoiatavate siltide tulek meie alkoholipudelitele Jesse sõnul alles kaugem tulevik, kuna kõigepealt tuleb sinna saada hoopis see info, mis seal õigupoolest juba olema peakski – nimelt koostist ja energiahulka puudutav kokkuvõte.
Kõige mõjusamaks peetakse pilkupüüdvate sümbolitega varustatud hoiatussilte.
„Alkoholi käsitletakse kaubanduses tegelikult toiduainena,“ selgitas tervishoiuekspert. „Kui te lähete poodi ja näete näiteks juustupaki tagant ära nii kaloraaži kui ka koostise, siis alkoholipudelitel sellist elementaarset tarbijainfot pole. See pole aga sugugi juhuslik. Kui koostisosade näitamine Euroopa liidus kohustuslikuks muutus, siis oli just alkoholitootjate lobi see, mis nemad sellest ringist välja viis. 2018. aastaks pidid alkoholitootjad ise kasutusele võtma vabatahtlikud meetmed tarbijainfo lisamiseks alkoholipudelitele, kuid endiselt näeme, et sellist infot me alkoholipakenditelt ei leia. Nii et enne, kui saame rääkida sellest, kas ja millisel kujul pudelitele hoiatussilte kleepida, on vaja esmase ülesandena saada alkoholi pakenditele hoopis kõige elementaarsem tarbijainfo. Eks seejärel vaatame edasi.“
Alkohol tekitab ka vähki
Samas arvas Jesse, et mingit laadi hoiatused on pudelitele siiski peagi ilmselt ka tulemas. „Fakt on, et alkohol tekitab sõltuvust ja kahjustab tervist,“ kinnitas ta. „Samas ei pruugi igasugune hirmutamine ka alati soodsalt mõjuda, vaid võib tekitada hoopis äratõukereaktsiooni. Seepärast pole mu hinnangul ka kuigi tõenäoline, et alkoholipudelitele tulevad samasugused hoiatuspildid nagu on näiteks tubakatoodetel. Küll võivad tulla mingit laadi tekstid või siis piktogrammiga varustatud hoiatused.“
Jesse sõnul oskavad kõik enam-vähem aimata, et vigastuste oht alkoholi tarvitades suureneb. Vähem ollakse aga teadlikud alkoholi mõjust teiste haiguste kujunemisele. „Näiteks sellest, mis on alkoholi mõju südamele,“ selgitas tervishoiuekspert. „Kõige vähem on teadvustatud aga alkoholi mõju erinevatele vähkidele. Nüüd on siis alustatud ka erinevate meetmete testimisega, saamaks teada, kuidas pakkuda inimestele informatsiooni nii, et neid riske ka teadvustataks. Need meetmed on siiski alles väga algusjärgus. Praegu on tegemist pigem tutvustusega ja üleskutsega, et õhutada teisi riike ka asjast osa võtma ning mõtlema väikestele pilootprojektidele omades riikides, et saada paremini teada, mis töötab ja mis mitte.“
Igasugune hirmutamine ei pruugi alati soodsalt mõjuda, vaid võib tekitada hoopis äratõukereaktsiooni.
Tallinna kohtumisel osalevad lisaks Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa regionaalkontori ekspertidele ka kolme Balti riigi alkoholipoliitika elluviimisega seotud eksperdid erinevatest asutustest, sealhulgas ka Eestist. Tõenduspõhise alkoholipoliitika aluseks on Eestis 2014. aastal vastu võetud „Alkoholipoliitika roheline raamat“, mis hõlmab meetmeid kokku kümnes eri valdkonnas, sealhulgas tegevusi alkoholi kättesaadavuse ja müügiedenduse piiramiseks, salaalkoholi leviku tõkestamiseks, alkoholitarvitamise ja joobe kahjude vähendamiseks, joobes juhtimise ennetamiseks, teadlikkuse suurendamiseks, alkoholisõltuvuse ravi ja nõustamise võimaluste laiendamiseks, kohalike omavalitsuste tegevusi alkoholikahjude vähendamiseks, alkoholi tarbimise, tervisemõju ja alkoholipoliitika rakendamise ja tõhususe seiret ja hindamist ning hinn
