Suuremad tanklaketid tõstsid kolmapäeval taas hindu. Eelmine hinnatõus oli alles teisipäeval.
95-oktaanise bensiini hind kerkis teisipäeval kahe sendi võrra 1,779 euroni, 98-oktaanise bensiini hind tõusis samuti kahe sendi võrra 1,829 euroni. Diislikütuse hind tõusis aga seitsme sendi võrra 1,629 euroni.
Nädal tagasi tõstsid tanklaketid mitu kuud muutumatult püsinud kütuse hinda, kui nii bensiini kui ka diislikütuse hind kerkis kolme sendi võrra. Käesoleva nädala teisipäeval tõstsid ketid hindu taas kolme sendi võrra.
Tanklaketid põhjendasid, et viimasel ajal toimunud toornafta ja valmistoodangute maailmaturuhindade tõus on jõudnud nüüd ka tanklatesse. Toornafta hind maailmaturul on juuli keskpaigast OPEC-i tootmiskärbete järel tõusnud 74 dollarilt barrelist enam kui 80 dollarini.
Möödunud nädalal tõstsid kõik tanklaketid pärast kolm kuud kestnud täielikku hinnastabiilsust korraga hindu. Samaaegne hinnatõus kordus esmaspäeval. Kui osa üldsusest on aastaid kütusemüüjaid kartellis kahtlustanud, siis suured tanklaketid ise selgitavad Eesti turul üheskoos liikuvaid hindu turu eripäradega, mille vastu ei olegi midagi ette võtta.
Kui küsida kütusemüüjailt, ükskõik millal, hindade tõusu kohta, siis võimalikud vastused on kõigile juba pähe kulunud. On ka piisavalt nalja sel teemal tehtud. Circle K mootorikütuste müügidirektori Raimo Vahtriku sõnumis ei ole seega midagi üllatuslikku.
“Meie olime see ettevõte, kes need hinnamuudatused tegi ja põhjuseks on sisseostuhindade kiire kasv. Ja see kiire kasv on alanud alates juulikuust. Ja kuna ma vastutan ka Eesti, Läti ja Leedu turu eest, siis Lätis ja Leedus on olukord olnud sama. Et jaehinnad on terve juulikuu jooksul pidevalt tõusnud,” ütles Vahtrik 26. juulil kell 13 toimunud üheaegset hinnatõusu põhjendades.
Tõepoolest. Näiteks Brenti toornafta hind on kuuga tõusnud ligi 13 protsenti 83 dollarini barreli kohta ja nafta hind moodustab kütuste hinnast umbes poole. Kusjuures tähelepanuväärne on Circle K sõnumis, et kui Lätis ja Leedus on hinnad terve juulikuu kasvanud, siis Eestis juhtusid need praegu.
Neste Eesti juht Dennis Antamo ütles ERR-ile, et teades Soome turgu, siis seal on hinnad tanklati ja ka ketisiseselt väga erinevad ja pidevas muutumises.
Näiteks Nestel, millel on Soomes umbes 600 tanklat, hinnad liiguvad pidevalt. Ja mitte kõigis tanklates koos.
“Ma pakun, et Soomes võivad tanklate hinnad muutuda 10, 30 või isegi sada korda päevas. Ja Soomes on väikesed lokaalsed turud, turg on killustunum kui Eestis. Samas on Eesti üsna väike riik, mistõttu äkki ka sel põhjusel hinnavahed ei ole kuigi suured,” rääkis Antamo.
Neste käitub Eestis, nagu Eesti turul tavaks. Vaadatakse teiste hindu ja lähtuvalt sellest otsustatakse, kas hindu muuta või mitte.
“Kõige tõenäolisemalt paneb keegi konkurentide hinnamuutusi tähele ja helistab või saadab SMS-i hinnastamismeeskonnale, et hinnad on muutunud ja siis me otsustame, kas teeme midagi või mitte,” rääkis Antamo.
Circle K ütleb lausa, et nende töötajate ametijuhendis on sees lähedal olevate tanklate hindade jälgimine.
“Nad nendel ajavälpadel, mis on kokku lepitud, sisestavad meie tsentraalsesse süsteemi konkurentide hinnad ja seeläbi me saame teada, mis toimub,” ütles Vahtrik. Kui tihedalt ettevõte seda teeb, Vahtrik täpsustada ei soovinud.
Lõuna-Eesti päritolu kütusemüüja Terminal Oili juht Rauno Raudsepp ütles ERR-ile, et ka nende ettevõte muudmoodi ei tegutse kui Eesti turul tavaks. Vaadatakse teiste hindu ja vastavalt sellele sätitakse ka enda hind posti otsa.
Terminalil on 400 töötajat ja kui keegi märkab, et kuskil on hind muutunud, antakse sellest keskkontorisse teada, kus siis otsustatakse, kas hinda muuta või mitte, rääkis Raudsepp.
Regionaalsete erisuste kaotamise kohta ütles Terminal Oil, et nemad sellega algust tegid, muutes kõikides tanklates hinnad samaks. Kuigi äriline loogika võiks öelda, et mõnes kohas võib olla põhjust hinnaerisusteks. Logistika hind on mööda maad ju sarnane.
Circle K esindaja sõnul on neil jätkuvalt teatavad regionaalsed hinnaerisused olemas. Kõikides tanklates ei ole kõik hinnad samad, kuid suure konkurentsiga piirkondades, nagu Tallinn, on.
“Tallinnas ma ütleks, et konkurents on nii tihe, et ühest tanklast näed sa juba teist. Et tihedamat geograafilist konkurentsi, kui on Tallinna linnas, on keeruline ette kujutada ükskõik millises teises Euroopa linnas,” märkis Vahtrik.
Omaette küsimus on, miks ei ole enam erisust automaattanklate ja täisteenustanklate postihindades. Aastaid olid automaattanklate hinnad odavamad, kui kohtades, kus sai teenindajaga suhelda ja puhkeruume kasutada.
Neste juht ütles, et Soomes on see jätkuvalt nii ja ta ei mõista siinset hinnavõrdsust.
Circle K samas märkis, et tänapäeval täisteenustanklat ei ole kuidagi kallim pidada kui automaattanklat. Niikuinii on suures tanklas võimalik kütuse eest tasuda ilma tanklasse sisenemata ja pealegi, tanklapood üldiselt tasub ennast kabanosse ja muud kraami müües ise ära.
“Teenindaja tegeleb ju poemüügi, toidumüügi ja kohvimüügiga. Temal puutumust kütuse müüki kui sellisesse praktiliselt ei ole,” rääkis Vahtrik.
Circle K Eesti 2021. aasta mais lõppenud majandusaasta aruande kohaselt moodustas kütuste müük 76,8 protsenti ettevõtte käibest ja muu jaemüük poodides 21,5 protsenti. Marginaalid ei ole samas mõlema tootegrupi puhul samad.
Aga miks just Eesti tanklates kipuvad hinnad nii muutuma, nagu nad muutuvad, sellele kellelgi liialt head põhjendust ei ole. Sisseostuhinnad on kõigil sarnased – Eestisse tarnitakse kütust peamiselt Orleni Leedu tehasest, Nestelt Soomes ja vähemal määral ka muude tarnijate kaudu, näiteks Muugal tegutsevalt Opterilt.
“Jaeturg on hästi konsolideerunud. Meil on vähe tegijaid. Et kui meil oleks siin turul palju rohkem tegijaid, siis oleks seda särtsu siin kindlasti rohkem,” rääkis Terminal Oili juht, lisades, et Terminal ise tuli 2014. aastal jaeturule just seetõttu, et nägi konsolideerunud turul võimalust turuosa haarata.
Neste Eesti juht ütles, et Eesti turg on passiivne, on olnud juba aastaid, vähemalt võrreldes Soome turuga. “Kui lugeda kirjandust, siis tavapäraselt, kui hinnad on üsna stabiilsed, on ka turuosa üsna stabiilne,” rääkis Antamo. “Olles aktiivsem, on loomulikult võimalik turuosa suurendada.”
“Kui su turuosa suureneb, on võimalik sellelt kasumit suurendada. Ehk siis asjale võib läheneda kahte moodi. Kui sa oled oma müügimahuga rahul, võib üritada sellelt kasumit võtta või võid proovida suurendada turuosa ja suuremalt läbimüügilt suuremat kasumit teenida. Kõik sõltub sellest, mis on su visioon ja eesmärk,” märkis Antamo.
“Me olime aastaid hinna osas aktiivsed, aga oleme otsustanud, et me praegu nii aktiivsed ei ole. Me võime ümber mõelda, aga eks me vaata,” lisas Antamo.
Terminal Oil enam-vähem peegeldab seda hinnangut. “Päris paljude turul olijate surve on see, et võimalikult kõrget hinda postil võtta ja siis minnakse vaikselt kaasa. Aga kui keegi tahab paremat hinda teha, tuua postihinna allapoole, siis tal ei lasta seda teha. Tullakse kohe kaasa. Ja siis käib igapäevane niisugune kabetamine,” rääkis Raudsepp.
“Kas nüüd nii, kas nüüd naa. Ja see, kes paneb parima hinna turul sellel päeval, siis tegelikult enamus tulevad sinuga minutitega kaasa ja see ongi see üksteise jälgimine, millest räägin. Siin taga mingit müütilist tonti või sellist asja tegelikult ei ole,” lisas Raudsepp.
Olerexi peale on teised pahased
Siis on ka Olerex. Selle ettevõtte peale on konkurendid pahased. Teised turuosalised ütlevad, kes otse, kes kaude, et ausat konkurentsi on Olerexi tegevus märgatavalt kahjustanud.
Ettevõtte suhtes on alustatud kriminaalasi, sest kahtlustuse kohaselt tõi ta Eestisse kütust, ilma et täidaks biokütuste nõudeid, saades nii oma sisendihinna teistest oluliselt madalamaks.
“Kui konkurent ei täida biokohustust, tekib tal viiesendine hinnaeelis, paneme nüüd selle sinna postihinda ja vaatame rahulikult,” rääkis Raudsepp. “Põhimõtteliselt 30+ miljonit on Olerex ja tema ettevõtete kontole tekkinud eelmisel aastal. Aga see tekkis ju puhtalt konkurentide ja lõpptarbija arvelt.”
Terminali juht ütles, et Olerex teeb äriklientidele väga odavaid pakkumisi ja võtab nii ära selles segmendis turuosa. Samas teised tanklaketid jaemüügis Olerexiga konkureerida väga ei soovi, sest ütlevad, et Olerexi omahind on nende omast madalam ja saab alati langeda.
“Kui rikkumine lõpetatakse ja normaalne turuolukord taastub, saab jälle konkurentsivõimeliselt hinda hakata määrama turgudele ja konkureerida. Täna on ju poolteist aastat konkurentsiolukord katki olnud,” lisas Raudsepp.
Circle K juht märkis, et võimalik, et Olerex ei soovi hinnasõdu ka just selle kriminaaluurimise tõttu käivitada. “Kui sul on kriminaaluurimine käimas, siis võimalik, et sa seda ebaseaduslikul teel saadavat tulueelist võib-olla ei ürita kasutada,” märkis Vahtrik.
Neste juht ütles, et Neste võiks kütuse hinnastamisel aktiivsemaks muutuda, kui turuolukord laheneks.
“Kui mõned turuosalised biolisandi nõuet ei täida või manipuleerivad turuga, siis sinu jaoks üks pluss üks ei pruugi kaks olla. Päris keerukas võib olla hindadega aktiivselt tegeleda, kui konkurent ei täida kõiki kohustusi,” rääkis Antamo.
Olerex ise ei olnud kommentaariks ERR-ile kättesaadav, ettevõtte juht Andres Linnas ütles vaid, et on puhkusel ja Eestis tagasi 16. augustil.
Konkurentsiamet uurib, uurib…
Lisaks on kütuseturu eripärade väljaselgitamiseks käivitanud oma uurimise konkurentsiamet. Kütusefirmadele saadeti välja mahukad küsimustikud, kus ettevõtted pidid ametile edastama oma müügihinna arvutuse alused, vastama pikale küsimustikule ja saatma hulganisti igasuguseid andmeid.
Juuliks on konkurentsiametisse jõudnud üheksa kütusemüüja vastused.
Konkurentsiameti juht Evelin Pärn-Lee ütles, et uurimine sujub ja võiks valmida lähima aasta jooksul.
Ükski kütusemüüja seaduse kohaselt üksi turgu ei valitse, ühelgi ei ole Eesti turul suuremat kui 40-protsendilist turuosa. Samas on Euroopa tasandil ka pretsedente, kus üksteisest täiesti sõltumatud ettevõtted võivad käituda justkui kontsernina ja niiviisi ilma igasuguse illegaalse leppeta jõuda turgu valitseva seisuni.
Eesti kütusemüüjate majandustulemused olid möödunud aastal head. Suurimal viiel kasvas nii käive kui ka kasum. Kuigi paljudel ettevõtetel panustas tulemustesse ka muu tegevus, andis enamiku käibest siiski kütuste müük.
*majandusaasta 01.05.2021-30.04.2022
Err.ee
