Valdav osa Eestimaa inimestest on saanud COVID-19 haiguse vastu esmase kaitse. Peame vaktsineerimisega hõlmatust veel veidi tõstma, et saaksime viiruse tõkestamise meetmeid leevendama hakata, ütlesid tervise- ja tööminister Tanel Kiik ning Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Andrei Korobeinik Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse “Kuidas jõuda piirangutevaba Eestini?” arutelul.
Tänahommikuse seisuga on Eestis vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud 758 122 inimest ehk 57,05% elanikkonnast, sh 717 670 täiskasvanut ehk 66,95% täiskasvanutest. Tartu Ülikooli juhitava seireuuringu värsked tulemused näitavad, et koroonaviirusevastased antikehad on omandatud kas vaktsineerimise või haiguse läbipõdemise teel ligi 77% täisealistest.
“Ekspertide hinnangul on läbipõdemise teel (ilma vaktsineerimata) antikehad omandanud ka 20% alaealistest ehk veel ligikaudu 50 000 inimest. Seega on vaktsineerimise ja/või läbipõdemise teel vähemalt esmase kaitse saanud suurusjärgus 70% elanikkonnast, sh ligi 80% täiskasvanutest,” lausus tervise- ja tööminister Tanel Kiik.
Ta lisas, et selgelt on näha, et vaktsineerimisel on märkimisväärne mõju viiruse leviku tõkestamisele ning veelgi suurem kasutegur tõsise haigestumise ja haiglaravi koormuse vähendamisel.
“Seda hoolimata tõsiasjast, et praegu domineeriv delta tüvi on oluliselt nakkavam kui varasemad koroonaviiruse variandid. Uuringud näitavad, et vaktsineeritud inimestel on kolm korda väiksem tõenäosus nakatuda ning veelgi väiksem risk haiglasse sattuda võrreldes inimestega, kes pole vaktsineeritud ega haigust läbi põdenud,” sõnas minister Kiik. “Vaktsineerimine on jätkuvalt kõigile nii ravikindlustusega kui ravikindlustuseta Eesti elanikele tasuta, igas maakonnas kättesaadav ja vabatahtlik. Vaktsineerimine päästab iga päev elusid, palun kasutame seda võimalust enda ja teiste tervise kaitseks.”
Andrei Korobeiniku sõnul aitab vaktsineerimise hõlmatust tõsta vaktsiinikahjustuste fondi loomine ja seeläbi teatud inimeste hirmude leevendamine. “Praegu ei vastuta Eestis ravimi kõrvalmõju tekitatud kahjustuste eest keegi. Selline korraldus tekitab inimestes ebakindlust, lõhestab ühiskonda ja pole puhtalt inimlikult õiglane,” ütles Korobeinik. “Selline fond on olemas väga paljudes arenenud riikides, nagu näiteks Taani, Rootsi ja Norra, kes juba väljuvad piirangutest, aga ka Kanadas, Saksamaal, Itaalias ning Uus-Meremaal. Kui vaktsineerimine toob kaasa tervisekahju, saab inimene või tema perekond sellest fondist väljamakse. Vaktsiinikahjustuste fond suurendab ühiskonnas õiglustunnet ja vähendab lõhestumist. Me ei suuda selle käiguga lahendada kõiki vaktsiinivastaste muresid, aga siis on meil vähemalt teada, kes vastutab kui vaktsineerimine lõpeb inimesele halvasti.”
Ettekande tegid ka Põhja-Eesti Regionaalhaigla ülemarst ja COVID-19 teadusnõukoja liige professor Peep Talving ning Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor ja COVID-19 teadusnõukoja juht Irja Lutsar. Peep Talving andis ülevaate haiglate olukorrast ja rõhutas vaktsineerimise olulisust haiglaravi vajaduse defitsiidi vähendamisel. Irja Lutsar rääkis vaktsiinide tõhususest ja märkis, et piirangutevaba elu tähendab eelkõige raskete haigusjuhtumite kontrolli all hoidmist ning oskust viirusega koos elada.
