Täna ( 08.07) algavad Keskaja Päevad toovad vanalinna emandad ja isandad
Viisakas pöördumine Keskaja Päevade ajal Tallinna vanalinnas on ikka – austatud emand ja austatud isand. Selline tava on neil päevadel olnud juba aastast 2000.
Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit on olnud Tallinna Vanalinnapäevadel alati oma käsitöölaadaga kohal olnud. Laat on üks nende päevade tõmbenumbreid – ikkagi Raekoja platsil – linna südames. Kontserte, ülesastumisi ja keskaegset meelelahutust saab linnarahvas nautida kuni pühapäeva, 11. juulini (vt Keskaja päevade programm).
Ühtäkki tekkis mõte süvendada keskaja teemat. Tekkisid kontaktid Gotlandi ja Ahvenamaa inimestega, ütles liidu juhatuse esimees Liina Veskimägi-Iliste.
„Me käisime kõigepealt Gotlandil, siis Ahvenamaal külas ja vaatasime mismoodi seal keskaja päevi tehakse,“ rääkis ta. „Nendest sõitudes tuli teadmine, et me peame samuti tegema sellise eraldi sündmuse, mis on ainult keskajale keskendunud.“
Rüütliturniirita ei saa kindlasti läbi, olgu hobustega või mitte
Mõeldi tavalisele keskaja päeva laadale liita juurde veel mingeid kontserte ja turniire ja kõike muud. Praegu ongi Niguliste kiriku juures Harjumäel keskaja küla, kus on erinevad töötoad. Siis on veel nüüd juba paar aastat rüütliturniir, seekord küll ilma hobusteta.
Veskimägi-Iliste selgitas, et seoses koroonaga on sel aastal turniiri korraldaval Nordburgil probleeme külaliste kutsumisega.
„Nii ongi seekord osalejad põhiliselt Eestist ja ka Lätist tullakse võitlema-võistlema,“ lausus ta.
Keskaja rõivaid võib ise teha või laenutada
Käsitöö liidu kontor oli kunagi Tallinna rahvaülikooli ruumides Estonia puiesteel ja seal saadi kasutada suuri saale. Korraldati loenguid, mida andsid Jüri Kuuskemaa ja Kustav-Agu Püüman, kes rääkis keskaja rõivastest.
„Räägiti ka toidukultuurist ja muusikast ning seal nii palju rahvast, et see oli lihtsalt uskumatu,“ tõdes Veskimägi-Iliste. „Tegime koos Ajalooinstituudiga tööd, kuidas neid ajastutruid rõivaid teha ja kõik osalejad ilusasti ja stiilselt riidesse saada. Nii on asi edenenud ja näiteks Katrin Koch-Maasing, kes tegeleb praegu keskajarõivaste uurimise ja valmistamisega, sattus ka meie juurde. Ta tegi oma magistritöö keskaja rõivastest. Üks asi on toetanud teist ja üks inimene teist, kõik on hästi tore ja vahva olnud.“
Keskaja koolitustel on Katrin Koch-Maasing teinud head eeltööd, on valinud sellised kangad, mis näevad välja „päris“, on uurinud, vaadanud, et tõesti kõik see linane ja villane oleks võimalikult õiget nägu – edaspidine töö, kõik see väljalõikamine ja kokku õmblemine, see on puhtalt käsitöö.
„Loomulikult kõik need, kes meil laadal osalevad, kõigil neil ei ole päris viimse pisteni autentsed rõivad. Aga põhirõhk ja üldilme oleks ikkagi keskaegne,“ kinnitas Veskimägi-Iliste. „Meil on ka Hopneri majas kostüümilaenutus.“
Laadal kaubeldakse kõigega – saab ka kollast laadasaia
Kauplejate tuumik on laadal ikka staažikas. „Käsitööga pole nii, et ühe päeva õpime,“ rääkis Veskimägi-Iliste. „Kui sa oled meister, sa pead olema vilunud, sul peab tekkima kogemus ja arusaamine, et sa suudad ka ettevõtjana seda rasket tööd teha. Aga igal aastal tuleb ikka kedagi või midagi ilusat juurde.“
Sel aastal on laat natukene väiksem. Kaugemalt tulijad lihtsalt ei julge reisi ette võtta, ka Eesti kauplejad.
„Välismaalt – Ungarist, Rootsist, Soomest, Lätist ja Leedust on eelmistel aastatel käinud sellised tegijad, kes rändavad ringi Euroopa erinevatel laatadel,“ ütles Veskimägi-Iliste. „Neist tuleb mõni üksik seekord kohale. Eesti käsitöökauplejad on väga arvestavad. Praegu on käsitöö olukord täpselt selline, nagu ta on – käsitööd ju väga palju ei osteta, turiste nii palju siin ei käi, Eesti inimene on pigem Tallinnast ära.“
Veskimägi-Iliste sõnul on keskaja laatadel tekkinud fännklubi. „Need Eesti huvilised, kes on siin aastaid käinud, need kindlasti on tulemas sel aastal vaatama ja ostma või lihtsalt laadast osa saama,“ rääkis ta.
„Laada kõige minevam kaup on läbi aastate olnud ilmselt keraamika. See ei tohi olla väga suur asi. Isegi kui ostja on Tallinnast, siis ta väga suurt asja ei jaksa koju tarida. Keraamika on selline asi, mida eestlased väga armastavad. Puidutööd muidugi ka.“
Niguliste kiriku juures on näiteks rändavad töökojad. Seal on köie valmistamine ja puidutööd ja siis Lonkava Hundi koda, kus on võimalik käsitreipingiga puidust anumaid teha ja vaadata kuidas rõngassärki kokku pannakse.
Keskaegseid nutikusi õpetab TeadusKrat
TeadusKrat tuleb sel aastal esimest korda ja Keskaja külas saavad kõik tehnoloogiahuvilised kahe küünra pikkused poisslapsed ja tüdrukud neljapäeval ja reedel keskpäevast kella neljani meisterdada TeadusKrati juhendajate abil ja juuresolekul erinevaid keskaegseid leiutisi.
Võib luua oma kätega keskaegse silla mudel, amb, katapult ja käsitöö sellidel puugraveeringus enda valitud kujunduses nimeplaat.
Lastele on ka igasuguseid mänge. Osavusmängud ja nutikust proovile panevad mängud. Niguliste kirikuala on selline mõnus koht ja nende vanade pärnade all olla on hästi tore.
Veskimägi -Ilistel oli hea meel, et nad on Olde Hansast saanud igal aastal laenuks suuri telke, nii ka sel aastal ja pole muret ei päikese- ega vihmavarju pärast.
Olde Hansa peab juubelit Keskaja Päevadega koos
Söögi-joogi peale otsustati väga suurt rõhku mitte panna. „Meil on paar toidupakkujat, natuke magusat ja natuke soolast,“ ütles Veskimägi-Iliste. „Olde Hansa ise peab Draakoni kõrtsi juubelit. Nad sättisid selle pidustuse meie keskaja päevade ajale, et õhtul kes tahab, saab osta endale pileti ja nautida pidulikku või sellist väga melusat sünnipäeva seal. Mõnel aastal on olnud rohkem ka välirestorane või keskaegset söögitegemist. Kuna me ei tea kui palju inimesi tuleb. Ei julgenud kutsuda väljastpoolt inimesi. Aga kindlasti kohe olukord jälle paraneb, siis tuleb neid tegijaid.“
