Nipid, kuidas tuisus ja lumetormis liigelda ja ka ellu jääda, kuluvad Eesti oludes paar korda talve jooksul väga ära. Toome teieni selle, kuidas sõiduks valmistuda, mida autosse kaasa pakkida ja mida teha, kui olete jäänud lumevangi.
Tuisuilmad ja tugevad lumesajud on talvine paratamatus. Kui vähegi võimalik, võiks kehva ilmaga auto koju jätta ja liikuda ühistranspordiga või ajada asju kaugjuhtimise teel. Siiski on olukordi, kus autota ei saa. Ja on olukordi, kus tuisk ja lumesadu tabavad meid teel olles.
Tugeva tuule, ränga lumesaju ja külmakraadide kombo võib kõigile palju probleeme tekitada. Katkevad elektriliinid, teedele kukkuvad puud, libedus, külmunud torud, hoonetelt alla libisevad lumemassid ja jääpurikad – loetelu võib jätkata. Lühidalt – see on ohtlik, aga nende ohtudega pihtasaamist on võimalik ennetada.
ENNE SÕITMA MINEKUT TEE NII
- Lae mobiiltelefoni aku, võta kaasa autolaadija ja varusta end võimalusel lisa-akupakiga
- Riietu kihiliselt: palavaga saab vatte vähemaks võtta, külmas riideid peale tõmmata. Ka talvised autosõiduriided vali võimalikult kerged, tuultpidavast ja “hingavast” materjalist. Igaks juhuks võiks igale sõitjale olla kaasas lisa kinda-ja sokipaar. Ideaalne on kombo sõrmikud+labakud, niidisokid+paksemad villa-või froteesokid. Kihiliselt käte ja jalgade kaitsmine hoiab paremini sooja.
- Termosega kuum tee ja võileivad, pikemale teekonnale kaasa
- Taskulamp, pealamp ja helkurvest(id). Maanteel autost väljudes peab juht ja soovitavalt kaassõitjad kandma helkurvesti. Taskulampi võib pimedas vaja minna.
- Esmaabipakk. Komplektis peaks olema kindlasti paar kerget termotekki soojakao vältimiseks
- Tuletegemise vahendid: kõlab nagu kiviaeg, aga hea oleks kaasa pakkida matkapoest saadaolev tuletegemise tarvikute komplekt. Välgumihkel ja tikud ja peotäis kuiva süütematerjali on samuti piisav
- Puhas joogivesi. Kui juhtub, et tuleb lumme kinnijäänuna oodata abi või lumesahka, on joogivesi janu ja näljatunde leevendajana asendamatu. Lund ei söö ja purikaid ei laku!
- Tangi kütusepaak täis
- Kontrolli, et autos on “talvised” vedelikud: õige voolavusega õlid ja talvine aknapuhastusvedelik
- Kontrolli, et aku oleks töökorras ja auto käivitub korrektselt
- Puhasta auto tuled, kontrolli nende korrasolekut
- Kontrolli rehvirõhku ja rehvide korrasolekut
- Võta kaasa paar pehmet ja kuiva lappi tulede puhastamiseks: halva ilmaga tuleb aeg-ajalt tuled üle käia, et nad oleksid puhtad ja sina oleksid kaasliiklejatele nähtav
PANE AUTOSSE NEED ASJAD
- Aknakraabits, lumehari, puldankindad – kõik vajalikud, et auto suuremast lumest puhtaks teha
- Lumelabidas. Tugeva varre ja jäiga lehega lumelabidas on esmane abivahend, mis peab talvel autos alati kaasas olema. Lumelabidas aitab auto kõrvalise abita välja kaevata: kaevad rattad kõvale pinnale välja, puhastad auto kõhualuse ja tagurdamistee lumest ja vaikselt gaasi vajutades tagurdad hangest välja.
- Väike kirves või kiin: abivahend selleks, kui on vaja tee vabastada langenud risust ja puudelt oksi laasida
- Mobiililaadija ja pistik, kust võtta voolu. Vajadusel paiguta auto sigaretisüütelisse spetsiaalne USB-laadimisotsik
- Puksiirköis. Kui läheduses on inimasustus, saad kutsuda appi traktori või peatada teise auto ja paluda end hangest välja pukseerida.
- Akujuhtmed. Kui oled veendunud, et sinu autot võib “krokodilliga” käima aidata või võid ise hädalisi abistada, siis olgu need juhtmed sul alati pakiruumis kaasas. Iial ei tea, millal pead kellelegi abi osutama või oled ise ootamatult teel.
- Käsivints. See on edasijõudnutele, aga kui kätes jõudu ja kaasas mehemeelt, on see väheasustatud kohtades asendamatu eneseabi tööriist. Käsivintsi teise otsa käib jäik kinnituspunkt: puu, post, kivi, jne.
- Kott või kast liiva või kruusaga. Samuti edasijõudnutele. Liiv või kruus on eriti tagaveoliste puhul raskuseks mis surub rattad tugevamalt vastu maad. Kui kinni jäädes on lume all jää ja ratas käib ringi, siis võib lisaraskusest olla kasu.
TUISUGA JÄRGI NEID NÕUANDEID
Jälgi ilmaolusid ja informatsiooni enne sõitma hakkamist. Planeeri sõiduks tavapärasest rohkem aega. Vali ühistransport või jäta sõit tegemata, kui tundub, et pead kiirustama või kahtled endas. Suremisega ei tohi kiirustada.
Vali oludele ja oskustele vastav kiirus. Hoia piisavat või pigem pikemat pikivahet eelsõitjaga. Liiga lühike pikivahe eelsõitjaga on tihti tagant sissesõidu põhjuseks. Ka mõned rasked avariid vastutulevate autodega on põhjustatud liiga lühikesest pikivahest. Ära tee mõttetuid möödasõite.
Jälgi oma sõidustiili ja muuda seda vajadusel! Autojuhina oled harjunud stabiilsete teeoludega ning ka talvine tavasõit sujub viperusteta. Äkiline ilmamuutus eeldab sõidustiili muutmist. Erinevate teeoludega kasvab avariioht hüppeliselt.
Kuival asfaldil saab juht paljud valed juhtimisvõtted andeks, aga libedal teel tehtud vead maksavad kohe kätte. Libedal teel pikeneb pidurdusteekond märgatavalt ja isegi parimate talverehvidega ei saa suverehvi pidamist.
Tunnista endale, et libedal teel ei kao rehvide pidamine iseenesest. Rehvi haakumise kadumise põhjus on juhi valed sõiduvõtted. Selleks, et teel püsida, jälgi neid reegleid:
- Liikuma hakkamisel kiirenda nii, et vedavad rattad ei veaks tühja. Anna tundlikult gaasi
- Sisene kurvi mõistliku kiirusega, et auto ei satuks külglibisemisse
- Kui sõidad ABS-ita, väldi pidurite blokeerumist. Auto muutub siis juhitamatuks ja läheb, kuhu tahab
- Väldi järske liigutusi rooliga
- Väldi möödasõite. Ootamatu, aga tõsi- enamasti kaotatakse kontroll auto üle tagasi reastudes!
- Tuisuvaalust läbi sõites hoia kiirus ühtlane ja gaas tundlikult peal.
HANGE KINNI JÄÄDES TEE NII
Hange kinni jäädes ära kaota pead vaid tegutse, kasutades autosse valmis pandud abivahendeid. Vajadusel kutsu abi. Kui olukord on keeruline, helista 112.
Lumevangi jäädes ära jää külma ja umbsesse autosse istuma. Liigu ümber auto. Autos istudes ava vahepeal aknad, et salongi kogunev süsihappegaas ei teeks pead uimaseks.
Tee kõik endast sõltuv, et sa oleksid kaasliiklejatele nähtav. Ohutuled peale, vajadusel anna tuledega märku, et oled hädas.
Aita endast väetimaid, vanemaid, nõrgemaid. Pööra tähelepanu hädas olevale kaasliiklejale. Jälgi, et keegi lumevangis olijatest ei alajahtuks. Anna lonks sooja (mitte kuuma) jooki. Unusta alkohol, see teeb ainult kurja. Innusta inimesi liikuma.
Ole ise nähtav ja palu oma kaasliiklejatel olla nähtaval. Tuleta kõigile meelde, et teel seistes või liikudes on vajalik helkurvest või helkur või taskulamp või nutitelefoni ehitatud valgusallikas.
MÕISTED SELGEKS
Tuisk on tugeva puhangulise tuulega lume edasikandumine. Selle tagajärjel pööratakse ümber lumekihid, lumi kuhjatakse takistuste ümber kokku või puhutakse sealt ära. Teedele tekivad ootamatud lumevaalud. Tugeva tuisu korral on tuule kiirus üle 15 m/s ja see kestab 12 ja rohkem tundi. Olenevalt lume tuiskamise kõrgusest eristatakse üld-, madal- ja pinnatuisku.
Üldtuisu puhul pole võimalik eristada, kas lumi langeb pilvedest või on tugeva tuulega maapinnalt üles tõstetud. Lume liikumine on kaootiline. Nähtavus on halb nii horisontaal- kui ka vertikaalsuunas.
Madala tuisu puhul lund ei saja vaid tugev tuul tõstab selle maapinnalt 2-3-meetri kõrgusele. Vertikaalsuund on vaba, st.taevas ja pilved on nähtavad. Horisontaalsuunas on nähtavus halvenenud.
Pinnatuisu puhul kandub lumi tuulega edasi mööda maapinda. Lumekeerised võivad ulatuda 1,5-2 m kõrgusele, kuid nähtavust nad ei halvenda. Pinnatuisk võib esineda nii lumesajuga koos kui selge taeva korral.
Tugev lumesadu kestab tavaliselt kuni 12 tundi (sajuhulk on 200 mm ja üle selle). Tagajärjeks võivad olla liiklustakistused või liikluse seiskumine, piiratud nähtavuse tõttu ka liiklusõnnetused.
Ohtlik jäide ehk must jää, kiilasjää. Jäite raskuse all võivad puruneda kommunikatsiooniliinid, libedus põhjustab arvukalt õnnetusi
Allikas. https://www.accelerista.com/
