Rehvivahetushooaeg on käes ning see paneb mitmed autoomanikud seisma silmitsi küsimusega, kas osta uued rehvid või eelistada kasutatud rehve?
Autorehvidest sõltuvad nii juhitavus, pidurdamine kui ka kiirendamine. Seega mängivad turvalises liiklemises peaosa just autorehvid ning nende kvaliteet. Autoomanikul on rehvivahetushooaja saabudes mitmeid võimalusi: võib soetada täiesti uued või taastatud rehvid, samuti on võimalik osta kasutatud rehve.
Pöördusime Liisi hea partneri RehvidPluss spetsialistide poole, kes selgitavad rehvide erinevusi ning aitavad heitlike ilmastikuoludega hooajale turvaliselt vastu minna.
Millal on aeg vanad rehvid uute vastu vahetada?
Talverehvide puhul on minimaalne lubatud mustri jääksügavus 3 mm. Kuid turvalisust silmas pidades võiks rehvid välja vahetada juba pisut varem ehk kui jääksügavus on 5 mm. Rehvi kuludes väheneb haardumine teega, mistõttu on niisketes teeoludes sõidukit raskem juhtida ja sellega pidurdada. Lisaks tuleb tähelepanu pöörata rehvi valmistamise aastale. Kui uhiuued rehvid on kuuris oma aega oodanud mitmeid aastaid, siis tuleks kindlasti kontrollida üle nende seisukord. Soovituslik rehviiga on Premium tootja rehvidel kuni 10 aastat ning Hiina päritolu toodetel mõnevõrra lühem. Kindlasti tuleb arvestada sellega, et juba 10 aastat vanal rehvil on sooritusvõime langenud.
Kuidas rehve taastatakse ja kui pikk on nende eluiga?
Kuna rehvide karkassid peavad rehvimustrist isegi kolm korda kauem vastu, siis on levinud ka rehvide taastamine. Selliste rehvide valmistamisel kasutatakse vana rehvi karkassi, kust lihvitakse maha olemasolev rehvimuster ja üleliigne kumm, mis kaetakse seejärel uue kummikihiga ning tõstetakse vulkaniseerimispressi. Taastatud rehvi eluiga sõltub karkkassi vanusest, mille peale uus rehvimuster pandud on. Üldiselt kasutatakse taastatud rehvidel 2-3 aastat vanu karkasse mis määrab ka taastatud rehvi elueaks maksimaalselt 7 aastat. Taastada saab ka naastrehve.
Kas taastatud rehvid on samaväärsed uutega?
Kuigi teoorias on võimalik valmistada taastatud rehve, mis nii pidamiselt kui ka müraomadustelt uute rehvidega võrreldavad, siis reaalsuses ei ole seda veel keegi saavutanud. Seetõttu jäävad taastatud rehvid alla tipprehvitootjatele ning konkureerivad odavamate tootjate toodetega. Taastatud rehvi miinuseks on ka näiteks suurem kaal, millega kaasneb kütusekulu suurenemine. Kuna taastatud rehvide tootjaid on mitmeid, siis kõigub ka nende kvaliteet. Probleemid on peamiselt karkassiga, mis ei pruugi alati olla piisavalt kvaliteetne ning kontrollitud.
Kuidas hindate uute rehvide mõju keskkonnale?
Viimase paari aastakümnega on keskkonna suurimast nuhtlusest ehk rehvidest saanud taaskasutuse edulugu. Äravisatud rehvide purustamisel ja ümbertöötlemisel valmivad materjalid, mida kasutatakse näiteks spordiradade, mänguväljakute, mattide, asfalti, ja mootoririhmade valmistamiseks. Uute rehvide kasutamine ei ole seega kuidagi rohkem keskkonnakahjulik tegevus.
Millisel juhul on otstarbekas osta kasutatud rehvid?
Autosõit peab olema ennekõike turvaline. Kasutatud rehvi ostmisega muutub liikleja ohtlikuks endale ja teistele. Mida rohkem on rehvi kasutatud, seda vähem suudab ta juhtida rehvi alt välja vett ja lund, mis meie kliimas sügisest kevadeni pigem tavalisteks nähtusteks. Kasutatud rehvidele tasub mõelda vaid juhul, kui müüakse praktiliselt uusi ja minimaalselt kulunud rehve. Muul juhul tuleb turvalisuse huvides alati uusi rehve eelistada. Viimased eeldavad korraga küll suuremat väljaminekut, kuid uute rehvide puhul on teada täpselt, mida ostetakse, samal ajal kui kasutatud rehvide ajalugu on teadmata. Kuigi visuaalselt korras, võivad kasutatud rehvil olla sisemise karkassi vigastused, mis põhjustavad rehvi ootamatut lõhkemist. Uutele rehvidele kehtib ka pikem garantiiaeg, mis lubab mõned talved murevabalt ja ohutult autosõitu nautida.
Allikas; https://liisi.ee/blogi/
