30.–31. oktoobril kohtusid Pariisis Tallinna mehhanismi osalejad. Kokku teatasid doonorriigid 60 miljoni täiendava euro andmisest Ukraina vastupanuvõime toetamiseks küberruumis sel aastal. Eesti on eraldanud mehhanismile 500 000 eurot aastas.
Vähem kui kaks aastat pärast asutamist on Tallinna mehhanismi kaudu toetatud Ukrainat nüüd kokku üle 240 miljoni euroga. Küberkerksuse suurendamise projektid on keskendunud kompetentsikeskuste rajamisele ja koolitustele. Mehhanismi raames on kavas rahastada Ukraina vastupanuvõime arendamist küberrünnakute tõrjumisel.
Välisminister Margus Tsahkna sõnul on kriitiline jätkata Ukraina toetamist ning ta tänas kõiki partnereid, kes Tallinna mehhanismis osalevad. „Venemaa rünnakud lähevad aina jultunumaks igas sfääris – nii ka küberruumis, ehk küberoperatsioone kasutatakse iga päev sõjapidamises. Tallinna mehhanismi eesmärk on toetada Ukraina tsiviilvaldkonda süsteemselt ja efektiivselt. Täiendavate panuste lisamine näitab, et liikmesriigid peavad oluliseks investeerida Ukraina küberjulgeolekusse,“ sõnas Tsahkna.
Pariisis toimunud kohtumisel osalesid Kanada, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Madalmaad, Norra, Poola, Rootsi, Ühendkuningriigid ja USA ning vaatlejatena Euroopa Liidu, NATO ja Maailmapanga esindajad.
Tallinna mehhanismi eesmärk on suurendada ka võimalusi erasektori kaasamiseks ning selleks tutvustati liikmesriikide ja Ukraine ettevõtetele aasta lõpus valmivat kaasamise platvormi, kust saab muu hulgas infot Ukraina küberkaitsevaldkonna hangete kohta.
Tallinna mehhanismi käivitas 23. detsembril 2023 Eesti koos partneritega. Eesmärk on võimendada doonorriikide kübertoetust Ukrainale tsiviilvaldkonnas ning süsteem sai esialgse kohtumise asukoha järgi nimeks Tallinna mehhanism. Selle tegevust koordineerib Ukrainat ja doonorriike koondav koordinatsioonigrupp. Kiievis tegutseb Eesti rahastatud koordinaator ja Ukraina-poolne projektikontor, mida sel aastal rahastavad Eesti ja Euroopa Liit, järgmisel aastal Ühendkuningriik.
Praegu on Tallinna mehhanismi juhtriigid Prantsusmaa ja Rootsi. Järgmiseks juhtriigiks saab pooleks aastaks Ühendkuningriik.
Eestit esindas Pariisis välisministeeriumi digi- ja küberdiplomaatia osakonna direktor Priit Turk.
