Viimaste aastate jooksul on Tallinnas paigaldatud tuhandeid uusi liiklusmärke. Kui viis aastat tagasi oli pealinnas üle 30 000 liiklusmärgi, siis tänaseks ulatub nende arv peaaegu 50 000-ni. Abilinnapea Kristjan Järvani sõnul tuleneb liiklusmärkide rohkus kolmest peamisest põhjusest: seadusandlikud nõuded, ilmastik ja liikluskultuur.
Miks nii palju märke?
Järvan selgitas, et Eesti ilmastikuolud, nagu talvine lumesadu, muudavad osaliselt võimatuks liikluskorralduse tähistamise ainult teekattemärgistusega. Seetõttu on vaja kasutada rohkem vertikaalseid liiklusmärke. Samuti rõhutas ta, et teatud liiklusmärgid on vajalikud just liikluskultuuri tõttu. “Kui 99 inimest sajast käitub mõistlikult, siis selle ühe jaoks on vaja täiendavaid liikluskorraldusvahendeid,” tõdes ta. Sellised märgid, nagu parkimiskeelud ja pollarid, tekivad tihti just valesti käitumise tõttu.
Kuigi mõned aastad tagasi eemaldas Tallinn visuaalse reostuse vähendamiseks osa suunaviitasid, liiklusmärkide arvu vähendamisele linn sihilikult ei keskendu. Järvani sõnul tegeletakse märkide ülevaatamisega jooksvalt, kuid vahel toob ka märgi eemaldamine kaasa kohalike elanike pahameele, kes tunnevad, et ilma selleta muutub olukord segasemaks.
Eksperdid hoiatavad märkide ülekülluse eest
Emeriitprofessor Dago Antovi hinnangul võib liiklusmärkide rohkus olla seotud sooviga vältida süüdistusi õnnetuste korral. “Liikluskorraldajad paigaldavad märke eeldusel, et kui midagi juhtub, on lihtsam süüdlane kindlaks teha,” sõnas ta. Selline lähenemine ei keskendu esmaselt ohutu liikluslahenduse loomisele, vaid pigem ametnike vastutuse hajutamisele.
Kui liiklusmärke on liiga palju, võib see aga juhte segadusse ajada. “Märkide liiasus tähendab, et juht ei suuda neid märgata ega neile reageerida, mistõttu ei täida märk oma eesmärki,” lisas Antov. Sama meelt on ka sõiduõpetaja Hannes Toomsalu, kes tõi esile, et Tallinnas leidub mitmeid kohti, kus märgid on võssa kasvanud või varjavad üksteist. Eriti segaseks muutub olukord teetööde ajal, kui märgid sageli puudulikult koordineeritakse.
Näide liikluskaosest
Toomsalu kirjeldas absurdsust Keila ja Tallinna vahelisel teelõigul: “Enne linnapiiri oli 70 km/h märk, siis 50 km/h teetööde märk – kuigi teetöid ei toimunud –, 10 meetrit edasi oli 30 km/h märk, järgmised 10 meetrit 70 km/h ja lõpuks algas linnapiir, kus kiirust tuleb langetada taas 50 km/h. See on ehe näide märkide uputusest.” Sellised olukorrad võivad juhte segadusse ajada ning vähendada üldist liiklusohutust.
Kas vähem võiks olla rohkem?
Liiklusmärgid peaksid olema selged ja juhile koheselt arusaadavad. Kuigi nende rohkus võib mõnel juhul olla põhjendatud, rõhutavad eksperdid, et liigne märgistamine toob rohkem kahju kui kasu. Oluline on leida tasakaal liiklusohutuse ja selguse vahel, et Tallinnast ei saaks märkide labürint, kus autojuhid on sunnitud pidevalt segadust tundma.
