Tallinna korterite keskmine ruutmeetri hind oli aprillis 2818 eurot, mis tähendab aastataguse ajaga võrreldes 27,7% kasvu.
“Trend on paigas, odavamaks ei lähe midagi. Inflatsiooni, üldist hinnatõusu ja kauba vähesust arvestades on vaid aja küsimus, mil langeb ka 3000 euro piir,” kommenteeris värskeid numbreid 1Partner Kinnisvara tegevjuht Martin Vahter.
Aprillis müüdi Tallinnas 776 korterit, mis on märtsiga võrreldes 12% väiksem näitaja. Aastases võrdluses vähenes tehingute arv jürikuus aga ligi veerandi võrra.
Tehingute arv on vähenenud, ent hind liigub kindlalt üles. Kui märtsis oli Tallinnas korterite keskmine ruutmeetri hind 2726 eurot, siis aprillis oli see ligi 100 eurot rohkem ehk tõus oli kuu ajaga 3,4%.
“Kallimat kaupa veel liigub, aga selgelt on puudu just soodsama hinnaga uusarendustest. Samas on selge, et mõne aasta tagune aeg, mil sai mugavalt valida alla 2000-eurose ruutmeetri hinnaga uute korterite vahel, ei tule kunagi tagasi,” selgitas 1Partneri tegevjuht ning rõhutas, et oma kodu ostmine muutub järjest keerulisemaks. Viimane asjaolu sunnib paljusid vaatama rohkem üürituru poole.
Odavaima ja kalleima korteri hinnavahe on 80-kordne
Kõige kallim korter müüdi pealinnas lõppenud kuul 799 000 euroga ja kõige odavam 10 000 euroga.
Kui võtta korteritele lisaks ka muud kinnisvaraobjektid, siis tehti aprillis Tallinnas kinnisvaraga kokku 985 ostu-müügitehingut, koguväärtuses 162 miljonit eurot. Tehingute koguväärtus oli lõppenud kuul 14% võrra väiksem kui märtsis ja eelmise aasta aprilliga võrreldes kahenes kinnisvaratehingute rahaline maht samuti 14%.
Tallinnas müüdi aprillis ka 16 hoonestatud elamumaa kinnistut, mis on 12 võrra väiksem tulemus kui märtsis. Kõige kallim säärane objekt läks müügiks 1 060 000 euroga ja kõige soodsam 78 125 euro eest.
Aprillis vahetas Tallinnas omanikku ka 9 elamumaa krunti, mis märtsiga võrreldes ühe objekti võrra suurem tulemus. Soodsaim krunt maksis 42 000 eurot ja kalleim 550 000 eurot.
Kinnisvara hinnakasv ja kaugtöö levik muudavad koduostu trende
Kinnisvara hinnakasv on muutnud peamiselt suuremates linnades kinnisvara kättesaadavust. Eriti keeruliseks on kinnisvaraturule sisenemine muutunud noortele, kel napib sissemaksuks vajalikku raha. Koduotsingutel vaadatakse seetõttu üha aktiivsemalt, millist kinnisvara on saadaval ääre- ja väikelinnades.
„Kui varasemalt oli kesklinna kodu ostmiseks tarvis 100, siis täna juba enam kui 150 keskmise palga jagu raha,“ näitlikustab Luminori eraisikute panganduse juht Tanel Rebane viimase poole aasta hinnakasvu kinnisvarasektoris. Hinnakasvust hoolimata pole kinnisvaraturul valitsev temperatuur maha jahtunud. Viimast mõjutab suuresti sobivate kinnisvarapindade puudus, mistõttu joostakse korterite peale endiselt tormi.
Rebase sõnul on koroonakriis muutnud inimesed aga seni oluliseks peetud asukohast vähem sõltuvaks. „Kuna tööd tehakse sageli kodus, siis otsustasid paljud vahetada elukoha suurema või linnast väljas asuva kinnisvara vastu,“ lisab ta. Väiksemate üürikorterite vahetamist suuremate vastu soosisid ka külaliskorterite nõudluse vähenemisel langenud üürihinnad.
Sama trend iseloomustab ka üüriturgu investeerimist. Kui varasemalt eelistati investeerimiseks väikeseid kortereid, siis veidi rohkem hakkasid hinda minema perekorterid. Seda põhjusel, et üks osa inimesi eelistas endiselt korterit üürida, mitte omada.
Ukrainas toimuv on toonud kinnisvaraturule aga potentsiaalsete huviliste poolt ostuotsuse pikema kaalumise. Järjest rohkem ja põhjalikumalt veendutakse ka konkreetses arendajas ja tema taustas. Samuti pööratakse rohkem tähelepanu lepingust taganemise tingimustele ning arenduse valmimistähtaegadele.
„Inimesed soovivad olla kindlad, et ehitushindade tõus ei mõjutaks neile müüdava korteri hinda. Juba mõni aeg tagasi võis kinnisvaraturul märgata üksikuid juhtumeid, kus arendajal oli sõlmitud võlaõiguslepingu täitmise asemel odavam sellest taganeda, mistõttu müüdi valminud korter edasi kallima hinnaga,“ kinnitab Rebane.
Kinnisvaraturul olulist rahunemist Luminori eraisikute panganduse juhi hinnangul lähitulevikus näha ei ole. Eriti praeguses olukorras, kus ühel osal inimestest on endiselt palju vaba raha, mis otsib teed kinnisvaraturule.
