“Olukorras, kus on juba teada, et vaktsineerimise tagajärjel on isikuid surnud või on esinenud tõsiseid kõrvaltoimeid, ei ole selline vaktsineerimissund õigustatud,” toonitas kohtunik Andreas Paukštys ja lisas, et üksnes vaktsineerimisele suunatud viiruse leviku takistamise meetmed ei saa olla vajalikud ega ka mõõdukad.
Tallinna halduskohus tunnistas koroonaviiruse vastu vaktsineerimisest keeldunud ohvitseride teenistusest vabastamise õigusvastaseks, vahendab BNS.
Kohus tuvastas, et kehtestatud vaktsineerimiskohustus ei olnud põhiõiguste piiranguna ei eesmärgipärane, sobilik ega ka mõõdukas. Kohus leidis, et sidudes vaktsineerimise kohustusele allumise ametikoha säilitamisega, rakendas kaitsevägi sisuliselt vaktsineerimissundi.
Vaktsineerimine kui eesmärk omaette
Hinnates kaitseväe poolt kehtestatud vaktsineerimiskohustust, toonitas kohus, et üksnes ja ainult vaktsineerimisele suunatud meetmed, mis on seotud meetme rakendamata jätmisel teenistusest vabastamise tagajärjega, viitavad üheselt asjaolule, et vaktsineerimine ise, mitte viiruse leviku tõkestamine on seatud eesmärgiks.
Lisaks rõhutas kohus, et riskianalüüsi kaudu ei saa kehtestada kohustuslikku vaktsineerimist iga konkreetse töötaja või teenistuja suhtes. “Teenistusest vabastamist kui äärmuslikumat võimalust tuleb vaatamata riskianalüüsis sisalduvale vaktsineerimise kohustusele hinnata iga teenistuja suhtes eraldi,” toonitas kohus ja lisas, et sunnitud vabastamine teenistusest on kaitseväelase jaoks iseenesest tõsine tagajärg, riivates põhiseadusega tagatud elukutse valiku vabadust.
Juhtides tähelepanu tõsiasjale, et Covid-19-ga nakatusid nii vaktsineeritud kui ka vaktsineerimata kaitseväe teenistujad, selgitas kohus, et vaktsineerimine saanuks olla üks ennetav meede teiste meetmete seas, kuid mitte kohustuslik ning ennekõike eesmärgiga aidata kaasa teenistujate raske haigestumise ärahoidmisele, mitte niivõrd viiruse leviku tõkestamisele.
Vaktsineerimata teenistujate vabastamine ei aita kaitsevõime säilitamisele kaasa
Kohtu hinnangul ei ole võimalik tuvastada mitte ühtegi põhjendust ega kaalutlust, mis võimaldaks jõuda järeldusele, et vaktsineerimata teenistujate teenistusest vabastamine aitab päriselt riigi kaitsevõimet säilitada. Esiteks ei saanud üksikud vaktsineerimata kaitseväelased kohtu sõnul kujutada endast tõsist ohtu riigi kaitsevõimele ja teiseks ei ole enamus tegevväelasi tõenäoliselt raske haigestumise suhtes riskigrupp.
“Olukorras, kus vaktsineerimine aitab ära hoida tegevteenistujate raske haigestumise riski ning vähemal määral viiruse ülekandumist ning arvestades kaitseväe vaktsineerituse taset ja kollektiivi enamuse mittekuulumist riskigruppi, siis ei olnud kaebajal vaktsineerimistõendi esitamine vältimatult vajalik,” osutas kohus. Ühtlasi märkis kohus, et kaitsevägi ei ole esile toonud mingeid andmeid selle kohta, et keegi kollektiivist oleks raskelt Covid-19-sse haigestunud ja haiglaravile sattunud.
Kohus langetas otsused aasta pärast seda, kui kaitseväe juhataja Martin Herem kehtestas mullu 31. augustil oma käskkirjaga kõigile kaitseväe teenistujatele vaktsineerimiskohustuse.
Mõlemas haldusasjas esindas teenistusest vabastatud kaitseväe ohvitsere Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) õiguskeskus, mis on aidanud kohtusse viia terve rea analoogilisi vaidlusi, nii seonduvalt kaitseväe kui ka politsei- ja piirivalveameti teenistujate ametist vabastamisega.
Kaitseväel on võimalik kohtuotsused vaidlustada kuni septembri lõpuni.
