Tallinna linnavalitsus reguleeris perepiletiga saadavate teenuse hinna kehtestamist linna asutustes ja aprillist annab perepilet tasulise teenuse kasutamise õiguse kuni kahele täiskasvanule ja nende kuni 19-aasstastele lastele.
Tallinna abilinnapea Betina Beškina sõnul on linna spordi-, vabaaja- ja kultuuriasutustes võimalik kasutada perepileti soodustust ligi 40 erineva teenuse puhul, kuid asutused on pere mõistet ehk nii laste arvu kui ka nende vanust käsitlenud paraku väga erinevalt, vahendas linnavalitsuse pressiesindaja kolmapäeval.
„Linna eesmärk on, et perepileti regulatsioon oleks üle linna ühtne ja just see tingiski vajaduse kehtiva määruse muutmiseks,“ rääkis Beškina. „Võttes arvesse, et paljudes peredes on lapsi enam kui kaks ning kultuuri- ja sporditeenused peaksid olema kättesaadavad võimalikult paljudele lastele ja noortele, siis ei ole põhjendatud lähtumine standardist, et pere moodustavad kaks lapsevanemat kahe lapsega. Ühtlasi saame toetada seeläbi lasterikkaid peresid.“
Perepileti definitsioonis kasutatud sõna täiskasvanu hõlmab laste bioloogiliste vanemate kõrval ka kasuvanemaid, vanavanemaid, lapsele hooldajaks määratud isikuid, kärgpere täiskasvanud liikmeid ja nii edasi. Linna asutused sellist käsitlust juba praktikas ka järgivad ega kontrolli, kas tegemist on lapse vanematega või mitte.
2019. aastal moodustasid Eestis kolme lapsega pered kõigist lastega peredest kümme protsenti ning nelja ja enama lapsega pered 2,2 protsenti. Seega ei too laste arvu piiritlemata jätmine linna asutustele suurt lisakulu kaasa. Niisamuti on perepiletite osakaal kogu müüdud piletite arvus võrdlemisi väike.
Tallinna linn ja Eesti Lasterikaste Perede Liit sõlmisid 2019. aastal sügisel heade kavatsuste kokkuleppe, mille kohaselt saab Lasterikaste Perede Liidu väljastatava perekaardiga külastada soodustingimustel Tallinna linna spordi-, vabaaja- ja kultuuriasutusi, seal hulgas muuseumeid.
Perekaarti on võimalik taotleda kõikidel peredel, kus kasvab kolm või enam last või noort vanuses kuni 26 aastat. Noored vanuses 18–26 eluaastat peavad õppima gümnaasiumis, kutseõppeasutuses rakenduskõrgkoolis või ülikoolis täiskoormusel ning tal peab olema taotlejaga endiselt ühine eelarve- ja raharessurss.
Muudetud kord jõustub tänavu 1. aprillist.
