Tallinna abilinnapea Betina Beškina ütles tänasel linnavalitsuse pressikonverentsil, et toimetulekutoetuste saajate hulk pealinnas on kõvasti kasvanud. „See on muret tekitav tendents ning toetuste saajate hulk aina kasvab,“ tõdes ta.
Linnavalitsus saatis volikokku määruse eelnõu, millega korrigeeritakse toimetulekutoetuse maksmisel arvesse võetavate üüri, elektri ja kütmisega seotud eluasemekulude piirmäärasid, mis on võrreldes eelmise aastaga oluliselt kasvanud.
Abilinnapea Betina Beškina sõnul on eluasemekulud alates möödunud aasta sügisest üha kasvanud. „Seetõttu oleme juba teistkordselt aasta jooksul üle vaadanud toimetulekutoetuse maksmisel arvestatavad eluasemekulude piirmäärad – viimati tegime seda aasta eest novembris ja uued piirmäärad hakkasid kehtima tänavu 1. jaanuarist. Ent eluasemekulude jätkuva kasvuga sel aastal vaatasime piirmäärad uuesti üle, lähtudes tegelikust turuolukorrast,“ nentis ta.
Raha peab järele jääma ka toiduks
Beškina sõnul mõjutab hinnatõus küll kõiki ühiskonnaliikmeid, kuid kõige enam puudutab see vähekindlustatud inimesi. “Eluasemekulud piirmäärade tõstmisega aitame raskustesse sattunud peredel tasuda eluruumiga seotud kulusid ja soodustame nende elukoha säilimise ja üldise toimetuleku,“ lausus ta. “Pere peab saama oma eluasemekuludega toime tulla ning raha peab järele jääma ka toiduks.”
Muudatusega korrigeeritakse neid eluasemekulusid, mis on hüppeliselt kasvanud ehk üür või eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse (sh laenu intressid ja kohustusliku eluasemekindlustuse makse), soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia maksumus, kütteks tarbitud soojusenergia maksumus kaugkütte puhul, tarbitud kütuse maksumus kaugkütte puudumisel, kütteks tarbitud elektrienergia maksumus, elektrienergia tarbimisega seotud kulu ning majapidamisgaasi maksumus.
Üüri piirmäär tõuseb uue korra kohaselt 33 m2 suuruse korteri puhul 11 eurolt ruutmeetri kohta 12 eurole ruutmeetri kohta. Piirmäära tõstmisega korrigeeritakse ka üüri hinnalage ja üle 33 m2 suuruste korterite puhul on uueks üürihinna kompenseerimise maksimummääraks 600 eurot kuus. Üür 18-33 m2 eluaseme puhul tõuseb praeguselt 14 eurolt ruutmeetri kohta 15 euroni ning üür alla 18 m2 eluaseme puhul tõuseb praeguselt 17 eurolt 19 euroni ruutmeetri kohta.
Väga oluliseks mõjuteguriks eluasemekuludele on energiahind Sellest tulenevalt tõstetakse elektrienergia tarbimisega seotud kulu kuni 73 eurot üksi elava inimese või perekonna esimese liikme kohta kuus, iga järgneva pereliikme kohta kuni 12 eurot kuus.
Soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia maksumust kompenseeritakse kuni 21 eurot ühe inimese kohta kuus ning täiendavalt on korrigeeritud kõikide kütet puudutavate komponentide (elektriküte, kaugküte, kütus kaugkütte puudumisel) piirmäärasid. Majapidamisgaasi kulu piirmäär tõuseb 33 euroni üksi elava inimese, iga järgneva pereliikme kohta 16 eurot kuus.
Uued piirmäärad hakkavad kehtima alates 1. novembrist ehk novembris esitatava toimetulekutoetuse taotlusega saab uute piirmääradega kompenseerida juba oktoobri kuu eest saadud arveid.
Käesoleva aasta kaheksa kuuga on toimetulekutoetuseks makstud 8,7 miljonit eurot ja rahuldatud on 22 230 taotlust. Keskmine toetuse summa taotluse kohta on olnud 390 eurot. Samas maksti eelmisel aastal kokku Tallinnas toimetulekutoetuseks 4,6 miljonit eurot 15 228 esitatud taotluse alusel. Keskmine toetuse summa taotluse kohta oli mullu 302 eurot. Tänavu on toetuste vajajate arv hüppeliselt kasvanud seoses nii ajutise kaitse saanud Ukraina sõjapõgenike kui ka linlaste suurema abivajadusega, mis on eeskätt seotud energiahindade kasvuga.
Abilinnapea Tanel Kiik rääkis kriisiks valmistumisest ning vastavatest seminaridest korteriühistutele ja elanikele. Edaspidised kriisid võivad olla nii laiapõhjalised, mis on seotud erinevate maailmas toimuvate kriisidega, nagu sõda Ukrainas, kui ka lokaalsed võimalusega näiteks energiavarustuse katkestuseks.
Tasuta seminarid korteriühistute liikmetele
Kiik tõi välja, et Tallinna Õpetajate majas on alanud korteriühistute liikmetele tasuta seminarid „Turvaline ja kriisiks valmis korteriühistu“. Seminaril jagavad vajalikke teadmisi ja näpunäiteid munitsipaalpolitsei ning politsei- ja piirivalveamet. „Seminaride korraldamise eesmärk on pakkuda kortermajade elanikele vajalikke teadmisi, jagada just neile olulist teavet ning aidata leida parimaid lahendusi korteriühistu ja elanike koostoimimiseks,“ selgitas Kiik.
Kõik seminarid ka salvestatakse ja neid on võimalik linnavaraameti YouTube’i kanalist järele vaadata. Kiige sõnul on igal inimesel võimalik nii läbi veebi kui ka kohale tulles hankida lisainformatsiooni. „Iga kriisi puhul tuleb arvestada, et abi saajate hulk kiiresti kasvab. Riik ei pruugi kõigiga hakkama saada seepärast on vaja ka ise hakkama saada ja teada, kuidas kriisiolukorras reageerida. Enda ja korteriühistu valmistumine on seejuures võtmetähtsusega,“ rõhutas Kiik.
Kõneldes Tallinnas rakendatavatest energiasäästude meetmetest märkis Kiik, et nende ellu viimisega on mõistlik jätkata. Linna allasutustele on vastavad juhendid laiali saadetud. „Tallinn aga ei hakka säästma kõige nõrgemate ja laste arvelt. Lasteasutused ja haiglad on eriolukorras,“ kinnitas ta. Linnas ei rakendata radikaalseid meetmeid, kuid vähendatakse näiteks fassaadivalgustusi.
Kiige sõnul on oluline, et riik hakkaks elektri universaalteenust pakkuma ka kohalikele omavalitsustele, sest koolid ja lasteaiad ei pea ägama kalli elektrihinna pärast. „Loodan, et riik tuleb siin appi, sest kohalike asutuste ja inimeste heaolu on ka riigi huvides,“ märkis ta.
