Riik on välja töötanud matusetoetuse väljamaksmise korra, arvestades ka erisustega, mis selle käigus ette võivad tulla. Kui teised omavalitsused rakendavad matusetoetust vastavalt riiklikule määrusele, siis Tallinna linnale pidi sotsiaalministeerium poolteist aastat pärast üleminekutähtaja lõppu tuletama meelde, et ka nemad peavad kõiki taotlejaid võrdselt kohtlema.
ERR kirjutas eelmisel reedel kafkalikust kadalipust, mis ootab ees lapsevanemaid, kelle laps sünnib surnult. Kuna riigi silmis on oma kodanikega seotud bürokraatia aluseks tema nimi, isikukood ja kanne rahvastikuregistris, siis surnult sündinud lapsi polekski justkui olemas, sest neile isikukoodi ega sünnitunnistust ei väljastata, nime panna ei lasta ning rahvastikuregistrisse ei kanta, mis on aluseks kõigi muude toetuste ja dokumentide väljastamisel.
Lisaks sellele, et surnultsünni korral ei teki isal seaduse alusel isegi õigust isapuhkust taotleda (olukord, mille sotsiaalkindlustusamet ERR-i sekkumisel seaduseväliselt parandas ja võimaldab nii edaspidi kui ka tagantjärele ka neile lapsevanematele tasustatud isapuhkust), põrkuvad pealinna lapsevanemad ka asjaolule, et riiklikku matusetoetust ametlikult taotleda ei saa.
Tallinna linna matusetoetuse kodulehel seisis veel paar päeva tagasi selgitus, et taoltuse aluseks on lahkunu nimi, isikukood, surmatunnistus ja registreeritud elukoht, surnult sündinud lapsel aga pole ühtki neist. Asjaolu, et lapsevanemad on Tallinnasse sisse kirjutatud, ei loe. Seega võivad vanemad küll soovi korral oma nimeta lapse maha matta, ent kulud jäävad täielikult enda kanda.
Ent see pole ainus leinav kildkond, kelle linn hätta on jätnud. Ka registreerimata elukohaga täiskasvanute lähedased maadlevad Tallinnas matusetoetust küsides sama probleemiga.
ERR-i päringu peale on tekst toetuse tingimustega kodulehel nüüdseks muudetud.
Riik on andnud põhimõtted
RIik muutis oma matusetoetuse põhimõtteid 2019. aasta märtsist. Nendes on ette nähtud matusetoetuse maksmine ka isikukoodita või registreerimata elukohaga inimeste matmiseks. Kohalikud omavalitsused peaksid neid järgima.
“Selliste olukordade puhul, kus lahkunul puudub rahvastikuregistrikanne, tuleb toetust maksta selle inimese rahvastikuregistri järgsel omavalitsusel, kes toetust taotleb. Selline olukord võib juhtuda surnult sündinud lapse puhul, aga ka olukorras, kus näiteks inimene ei ole hoolitsenud selle eest, et tema rahvastikuregistri kanne oleks korrektne, mistõttu on inimene ühel hetkel nö sissekirjutusest ilma jäänud,” selgitab sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Ulli Luide.
Loe edasi: Err.ee
