Tallinlased kurdavad, et linnas on sel suvel liikvel erakordselt palju rotte, kuid nende tõrjumisel erakruntidelt linn abikätt ei paku. Tallinna kommunaalameti sõnul on rotitõrje ühistutele lihtsasti kättesaadav ja soodne teenus, zooloogi sõnul tuleks aga panustada hoopis ennetusmeetmetele.
Tiina Tarve elab Kadriorus juba 25 aastat, kuid rottide probleemiga pole ta varem nii suures mahus kokku puutunud. “Kunagi varem pole nii olnud, et näen päise päeva ajal hoovis hullamas kahte prisket rotti ja järjestikustel päevadel ühekaupa. Neid on sel aastal eriti rohkelt. Olen nüüd enda kortermaja hoovi ja keldrisse ostnud ja pannud kokku kolm pakki mürki. Panen veel, kuid sellest pole olulist abi, sest lähedal on neil toredad elupaigad,” rääkis Tarve ERR-ile.
Tarve pöördus meilitsi ka Kesklinna valitsuse poole, kuid sai vastuseks, et igaüks tegelegu teemaga oma krundil ise.
“Palusin oma meilis, et nad kontrolliksid kõrvalkrundil asuvat maja, kus keldris valmistatakse mingit toitu, sest kullerid pidevalt voorivad ühest eraldi uksest sisse. Mingit silti maja küljes ei ole, eraldi prügikasti ei ole, on ainult väike biojäätmete konteiner. Eelmisel aasta oli hoovis ka välikohvik, millest suur puitpõrand siiani alles – hea elu rottidel,” kirjeldas Tarve olukorda.
Tarve sõnul on ka teised naabrid kurtnud, et neile on äkki palju rotte tekkinud. “Inimesed tõid välja, et palju rotte on nähtud õhtuti Reidi teel ja Kadriorus lugemiskohvikus, mis on minust vaid paari maja kaugusel. Kirjutati, et rotid elavad seal täiesti ebapraktiliste laudteede all, et kohviku võiks ümber nimetada rotipargiks,” märkis Tarve. Ta palus Kesklinna vanemat Monika Haukanõmme, et lugemiskohvikus rotitõrjet tehtaks ja Haukanõmme sõnul olevat linn seda kaks korda teinudki.
“Tore, et tema kiiresti reageeris, sest mure oli üldine. Minu arvates peaks linn selle raha leidma, et linnas üldiselt rotte tõrjuda, kasvõi eri haiguste leviku tõkestamiseks,” nentis Tarve.
Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo Sulg kinnitas, et kaebused rottide kohta ei ole haruldased. Toetust näriliste tõrjeks linn aga korteriühistutele ei paku.
“Rääkides näriliste tõrjest, siis näiteks keskmise suurusega kesklinna kortermaja krundil läheks ühekordne tõrje koos monitooringu ja kordustõrjega ühistule maksma ligi 80 eurot,” ütles Sulg.
Rottide arvukus ning põhjused, miks nad liiguvad, on sageli seotud inimtegevusega, sealhulgas ka kõikvõimalike kaeve-, ehitus- ja teetöödega, mis tekitavad rottidel vibratsioonihäiringuid ja nad asuvad oma tavapärastest maa-alustest pesitsuspaikadest liikuma kohtadesse, kus neil mugavam. “Ehitusobjektil on ehitaja kohustatud tagama heakorra kõigis aspektides,” rõhutas Sulg.
Sule kinnitas, et rottide pesitsuskohad on linnale teada ning rottide kõrvaldamisega tegeletakse järjepidevalt.
Zooloog: rott on osa elurikkusest
Tartu ülikooli terioloogia kaasprofessor Jaanus Remm mõistab inimeste pahameelt rottide pärast, kuid pakub teise perspektiivina välja hakata suhtuma rottidesse kui elurikkuse osasse.
“Iseenesest on okei tahta elada ilma rottideta, aga samal ajal tuleb jääda inimlikuks ja vältida ebainimlikku käitumist teise elusolendi suhtes,” ütles Remm.
Kui siiski valitakse rottide hävitamise tee, tuleb seda teha humaanselt, et loom ei piinleks asjatult. “Mürgitamise puhul tuleb ka silmas pidada, et surnud rott võib sattuda söögiks mõnele lemmikloomale või röövlinnule,” märkis Remm.
Tallinnas on tavaliselt tegu rändrottidega, kes on tulnud keskajal Eestisse. “Ta kuulub Eesti fauna hulka, tulnud siia koos tsivilisatsiooniga Lõuna-Aasiast, Hiinast,” ütles Remm.
Rändrott võib küll haigusi levitada, kuid oht pole väga suur. “Kui on näha, et rott on närinud leiba, siis ei tasuks sealt ise jätkata. Aga pole ka nii, et kui rott kõnnib tänaval, siis jäävad kõik teised sealviibijad haigeks,” selgitas teadlane.
Remm soovitas rottidega koos elama õppida ja kasutada liiga suure populatsiooni vastu ennetusmeetmeid, näiteks tõkestada nende sisenemist majadesse ja piirata nende ligipääsu toidule.
“Rottide arvukus on selgelt seotud nende toidulaua rikkusega,” ütles Remm.
Kui rottide arvukus on väike, ei takista miski pidamast teda sama armsaks kui oravat, kes on teine linnades levinud pisinäriline, üles Remm.
Err.ee
