Täiendus 13.01.2023 kell 17.15
Kiri mis saatis Tallink oma töötajatel täna.
Lugupeetud M/L Star, M/L MyStar, M/L Baltic Queen meeskonna liikmed ja töötajad,
Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing (EMSA) on 12. jaanuaril 2023 teavitanud AS-i Tallink Grupp, OÜ-d Hansaliin ja OÜ-d HT Laevateenindus (edaspidi tööandjad) asjaolust, et vastavalt 9. jaanuaril 2023 toimunud EMSA juhatuse otsusele korraldab EMSA esmaspäeval 16. jaanuaril 2023 algusega kell 17:30 tunniajalise hoiatusstreigi AS-i Tallink Grupp poolt opereeritavatel laevadel M/L Star, M/L MyStar ja M/L Baltic Queen.
Sellega seoses teavitame teid asjaolust, et kavandatav hoiatusstreik on õigusvastane ning seetõttu keelatud. Tööandjate ja EMSA vahel kehtib endiselt kollektiivleping, mille EMSA on samaaegselt teatega streigi korraldamisest üles öelnud selliselt, et kollektiivleping lõpeb 13. juulil 2023.
Kollektiivlepingu kohaselt on EMSA võtnud endale kohustuse pidada kollektiivlepingu kehtivuse ajal töörahu. Töörahu kehtivuse ajal on streigid keelatud. Tööandjate ja EMSA vahel peetud läbirääkimistel kollektiivsete töösuhete üle tekkinud lahkarvamused on antud lahendamiseks riiklikule lepitajale. Kollektiivse töötüli lahendamise seaduse (KTLS) § 13 lg 1 kohaselt on töötüli lahendamiseks streigi korraldamine lubatud alles pärast seda, kui töötüli lahendamiseks peetav lepitusmenetlus on lõpetatud. KTLS § 22 lg 2 näeb ette, et streik (sh hoiatusstreik) ja töösulg, millele ei ole eelnenud
läbirääkimisi ja lepitustoiminguid, on ebaseaduslik.
Seetõtu on EMSA poolt 16. jaanuariks 2023 kavandatav hoiatusstreik ebaseaduslik. Tööandjad on seoses kavandatava õigusvastase streigiga pöördunud oma õiguste kaitseks kohtu poole. Peame vajalikuks selgitada, et:
- Ebaseaduslikus streigis osalevad töötajad rikuvad oma töölepingust tulenevaid kohustusi;
- Tööandjad jälgivad kavandatava hoiatusstreigi toimumise ajal töökohustuste täitmist kõrgendatud tähelepanuga ning fikseerivad streigis osalevad ning tööandjale kahju tekitavad isikud;
*Aja eest, mil töötajad töökohustusi ei täida, töötajatele töötasu ei maksta; - Töölepingu rikkumisega võib kaasneda tööandjale tekkiva kahju hüvitamise kohustus ning tööandja võib töölepingut rikkunud töötajaid hoiatada, millisel juhul võib mistahes edasine töölepingu rikkumine tuua endaga kaasa võimaluse lõpetada tööleping ilma ette teatamiseta.
Kinnitame kõikidele kolleegidele, et Tallink on alati ja on jätkuvalt huvitatud kompromissi leidmisest ning pikaajalise palgakokkuleppe sõlmimisest ning oleme selleks põhjalikult ette valmistanud ka ettepanekud riiklikule lepitajale. Kahjuks on läbirääkimised osasid meretöötajaid esindava EMSA-ga EMSA poolse vastuseisu tõttu takerdunud ning pooled ei ole senini kokkulepet saavutanud .
Loodame, et töötajad teevad oma otsused kavandatavas aktsioonis osalemise kohta sõltumatult ega lase end tahtmatult siduda ebaseadusliku streigiga.
Täiendus 13.01.2023
Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing (EMSA) edastas eile AS-ile Tallink Grupp
ja selle tütarettevõtetele OÜ-le Hansaliin ja OÜ-le HT Laevateenindus (edaspidi
tööandjad ühiselt nimetatud TALLINK) teate hoiatusstreigi korraldamisest
esmaspäeval 16.01.2023.
EMSA volikogu esimees Ülar Pärn, OÜ Hansaliin peausaldusisik: „Kavas on
korraldada kolmel laeval tunniajane hoiatusstreik tööseisakuga avaldamaks survet
palgaläbirääkimiste käigule. Soovime väljendada tööandjale, et tööandja
ühepoolselt kohaldatud pisku palgatõus 7-10% näol kaheaastase perioodi jooksul ei
ole arvestades elukalliduse tõusu ja sellest tingitud reaalpalga langust meile,
töötajatele laevades, vastuvõetav ja toetame seda arvestava ametiühingu nõudmisi
palgaläbirääkimistel. Tekkinud on töötajatele talumatu olukord, kus
palgaläbirääkimised on sisuliselt ummikusse jooksnud ja ka kollektiivse töötüli
lepitusprotsess on asunud venima. Tegime vastava avalduse juba 16. detsembril ja
tänaseks on juba 13. jaanuar, kuid toimunud pole ühtki lepituskoosolekut.“
EMSA alustas kollektiivlepingu palgaläbirääkimisi juba septembri lõpus ja kohtus
TALLINKi esindusega seitsmel korral. Ametiühingu hinnangul puudus tööandja
poolel tõsine soov töötajate argumentide mõistmiseks, mis puudutasid nii
TALLINKis makstavate töötasude pikaajalist mahajäämust Eesti tööturul toimunud
keskmise brutopalga olulisest kasvust kui ka elukalliduse ligi 20%-list tõusu.
Tööandja ei esitanud ametiühingule kolme kuu jooksul ühtki veenvat argumenti,
mis oleks kinnitanud ettevõtete võimetust töötajate palganõudmisi rahuldada.
TALLINK tõstis kollektiivlepingus kokku lepitud tasusid viimasel kolmel aastal vaid
kahel korral ja see omakorda süvendas lõhet tööjõu hinna vahel tööjõuturul ning
laevadel. Juba enne COVID-19 kriisi olid TALLINKi laevaperedele makstavad
kollektiivlepingujärgsed töötasud umbes 10-15% madalamad kui konkurentidel
teiste Eesti tööandjate juures, kes opereerivad reisijate ja kaubaveoteenuste turul
Soome-Eesti ja Rootsi-Eesti liinidel, rääkimata töötasudest TALLINKi laevadel Rootsi
ja Soome lippude all.
EMSA hinnangul on käimasolev töötüli seoses lahkarvamusega uute
palgatingimuste osas elukalliduse tõusu piisavalt mittearvestava personali- ja
palgapoliitika paratamatu tulemus.
EMSA jätkab elukalliduse tõusu arvestava palgakokkuleppe taotlemist.
Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing (EMSA) katkestas teisipäeval kollektiivlepingu läbirääkimised AS-iga Tallink Grupp ja tema tütarettevõtetega.
«Septembri lõpust alates oleme püüdnud kollektiivlepingu järgsete töötasude tõstmises kokku leppida. Tulutult. Nii kirjalikult kui suuliselt oleme selgitanud ja numbritega põhjendanud elukalliduse kasvu ja tööjõuturu muutusi viimase kolme aasta jooksul. See nõuab töötasude tõstmist vähemalt 20 protsendi võrra säilitamaks reaalpalk ja vältimaks olukorda, et uuele palgatavale töötajale ei tuleks suuremat töötasu maksta kui juba töötavale laevapere liikmele,» selgitas ametiühingu esimees Jüri Lember pressiteates.
2020. aastal tuli ametiühing Lemberi sõnul tööandjatele vastu ja töötajad olid nõus töötama osalise tööaja ja -tasuga. «2021. aastal soostusime palgatõusu ärajätmisega. Nüüd, 2022. aasta sügisel ei soovi tööandjad seda mäletada ja pakuvad läbirääkimiste laua taga mitterahuldavat palgalisa, mis on peaaegu poole väiksem elukalliduse kasvust – sisuliselt ühe aasta palgatõusu kahe aasta eest,» lisas ta.
EMSA-le teeb meelehärmi ka asjaolu, et juba aastaid jääb meretöö eest makstava palga kasv oluliselt alla keskmise palga kasvule Eestis. Näiteks madruse töötasu on ametiühingu sõnul viimase kümnendi jooksul kasvanud vaid poole Eesti keskmise brutopalga kasvust.
Töötüli jätkub
Viimati mainitud asjaolu, et maismaal, sealhulgas ka transpordi- ja logistika valdkonnas, kasvavad töötasud kaks korda kiiremini kui merel, kahandab ametiühingu sõnul noorte huvi meremehe elukutse vastu ja seab ohtu Eesti meremeeste järelekasvu, mis omakorda tingib üha suureneva vajaduse võõrtööjõu järele.
Ametiühing jätkab kollektiivse töötüli olukorras ja kavatseb kasutada kõiki seadusest tulenevaid võimalusi, et saavutada 2023. aastaks kollektiivne kokkulepe õiglaste töötasude osas AS-i Tallink Grupp Eesti lippu kandvatel alustel.
Tallink: palgad juba tõusid
Tallinki kommunikatsioonijuhi Katri Linki sõnul on sel aastal meretöötajate palgad tõusnud 5 protsenti. «Seda vaatamata ülikeerulisele kaheaastasele COVID-perioodile ja Ukraina sõja mõjudele. Tallinki teenindava personali palgad on juba praegu turukeskmisest kõrgemad. Kõikide meretöötajate palgad tõusevad taas alates 1. jaanuarist 2023, Tallinki initsiatiivil, sõltumata EMSA-poolsest läbirääkimiste katkestamisest,» ütles Link BNS-ile.
Ta kinnitas ühtlasi, et ametiühingu viide palkade mitte tõstmisele 2021. aastal on tõsi, kuid Linki hinnangul ka elukauge, arvestades globaalselt kriisi ja selle mõju kõikidele seotud sektoritele. «Tallinki eesmärk kriisis oli võimalikult paljudele töötajatel tagada töökoha säilimine,» lisas Tallinki esindaja.
BNS
