Üks suurimaid takistusi rahu ja õnneliku elu leidmisel on olnud püüd olla täiuslik kõiges. Olles hakanud seda alateadlikku soovi tajuma, olen püüdnud seda ületada enda armastamise kaudu – andes endale armastust, sõltumata sellest, milline ma parasjagu olen või kuidas suudan hakkama saada. Tundub, et olen hakanud seda teemat lõpuks mõistma ja olen leppinud oma ebatäiuslikkusega. Siiski tuleb aeg-ajalt pinnale kummalisi mõttemustreid, mis soovivad ikka täiuslikkuse poole püüelda. Näiteks on mul sageli tunne, et olen valmis aktsepteerima oma mittetäiuslikkust, aga tahan seda teha “täiuslikult”, et oleksin rahul. See on huvitav, kuidas isegi armastuse mõistmine võib osutuda täiuslikkuse otsinguks.
Kui me otsime ideaali, ei saa me kunagi rahu, sest elus ei ole midagi ideaalset. Ehk tead seda juba, aga kas oled tõesti tunnetanud, et me ei tohiks midagi ega kedagi ideaaliga võrrelda? Kas oled kunagi püüdnud leida ideaalset tööd, suhet, kodu või isegi ideaalset puhkust? Kõik need asjad on unikaalsed ja täiuslikud just sellisena, nagu nad on, kuid kui me otsime neist ideaali, toob see ainult pettumuse.
Tegelikult ei eksisteeri ideaali, sest mitte keegi ega miski siin maailmas pole täiesti täiuslik. Samas on iga asi ja inimene oma olemuses ideaalne, nagu ta on. Kui me vaatame loodusesse, näeme seda: puud, rohud, kivid – kõik on täiuslikud oma unikaalsuses. Nii nagu puud on ilusad oma olemuses, on ka iga inimene kaunis ja väärt armastust just sellisena, nagu ta on. Kõik inimesed on oma olemuses erilised, isegi kui me ei saa alati kõigiga suhelda või mõista.
Kui me püüame leida täiuslikkust enda või teiste puhul, on see tihti seotud meie ego vajadusega. Ego toidab võrdlustest ja rahulolematusest ning soovib pidevalt midagi enamat, kui me praegu oleme. Kuid rahu ja rahulolu saab tulla alles siis, kui me lõpetame pideva täiuslikkuse otsimise ja õpime armastama kõike täpselt sellisena, nagu see on.
Kui tunned, et sul on ikka veel soov olla täiuslik või otsid teiste juures ideaali, siis on hea hakata lihtsalt jälgima seda tunnet. Jälgi oma mõtteid ja tundeid ning luba endal olla rahul sellega, mis on. Sa ei pea end ega teisi pidevalt ideaalidega võrrelema. Kõik on täpselt nii, nagu peab olema, ja see teadmine toob kaasa vabaduse ja rahu. Kui me õpime elama hetkes, hindama kõike selle mitmekesisuses ja ilu, siis leiame tõelise rõõmu ja rahu.